Vaalu kütitakse jätkuvalt ookeanis ja Antarktika ümbruses ( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala) Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKT-st alla 1% Eesmärgid: kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine,kala- tööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine, kalanduspiirkondade toetamine Avaookeani kalapüük Kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük püütakse 1/10 maailma kalast (8,8 mln t 2001a) Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega enamus arengumaadest (Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia) Pindala piiratud
Saamaks täisväärtuslikuks mereriigiks tuleks siduda kultuuriajalugu merega ning leida sellele kaasakiskuv väljund. Hetkel valitseb olukord, et soodsaid variante on hulga rohkem, kui valitsus tahab näha või rahvas saaks kasutada. Süsteem, et välismaalased toovad raha sisse ning eestlased teenivad, esitledes oma armsa kodumaa ajalugu, on lootustandev. Majandus tuleb suunata mereäärse asukoha poolt pakutavale. Vähemalt valmistab head meelt asjaolu, et kalanduspiirkondade säästva arengu toetus saab aina rohkem hoogu sisse ja Euroopa Liidu poolt jagatavad summad selle tarbeks suurenevad. Üks õige mereriik tunneb sidet end piiritleva veega ja oskab hoida temaga häid suhteid. Igal aastal tuleb Eestis juurde kümneid paljutõotavaid mereteadlasi, kuid neisse suhtutakse põlgusega. Rääkimata ilmatüdrukute jutu vastukäivusest reaalsusele, ei tunta ka muret mere käitumise üle. Mereriik peab merd omaks võtma koos kõigi puudustega.
majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel. Eesti Kalanduse strateegia 2007 - 2013 peaeesmärk on samuti tagada konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus. Nimetatud perioodil tehti Euroopa Kalandusfondi finantsvahendite abil vajalikke investeeringuid traallaevade moderniseerimiseks, Läänemere traalpüügivõimsus viidi tasakaalu püügivõimalusega, arendati kalasadamaid, rannapiirkondadesse tekkisid toimivad kalanduspiirkondade tegevusgrupid. Tootjaorganisatsioonide intensiivne areng jäi samuti sellesse ajavahemikku ja näitas, et koostöö ja ühise tegutsemisega saavutatakse mastaabisääst ja toodanguga konkurentsieeliseid. Kalavaru olukord on jätkuvalt piirkonniti erinev, kuid kalavaru õige majandamise tulemusena on perioodi kestel kalakalastussuremus vähenenud ja piirkonniti paranenud ka varu olukord. Eesti Kalandusestrateegia 2014 - 2020 näeb ette keskenduda rohkem teadmiste
annaabi.ee 
