ja nende paiknemisest, aga ka keskkonna-, majandus- ja sotsiaalseid faktoreid. Riigide prioriteediks peaks olema uuringud ja andmete kogumine, et täiustada teaduslikku ja tehnilist käsitlust kalandusest ning selle vastastikusest toimest ökosüsteemiga. Kuna veeökosüsteemid ületavad riigipiire, peaksid riigid edendama kahe- ja mitmepoolset teaduskoostööd. 6.5 Riigid, regionaalsed ja subregionaalsed kalandusorganisatsioonid peaksid parimat kättesaadavat teadusmaterjali arvesse võttes rakendama ulatuslikult ennetuslikku lähenemisviisi vee elusressursside kaitsel, korraldamisel ja kasutamisel, hoidmaks ja säilitamaks veeressursse ja -keskkonda. Adekvaatse teadusliku info puudumine ei tohi põhjustada püügiobjektideks olevate, nendega kaasnevate või sõltuvate ja püügiobjektideks mitteolevate liikide ning nende keskkonna kaitsmata jätmist.
See motiveeriks inimesi jääma elama väljapoole suurlinnu ning säilitama kohalikku kultuuri. Samuti tuleks pidada tähtsaks merepärandi hoidmist, toetada merenduskogukondi, sealhulgas sadamalinnu ja traditsiooniliselt kalandustegevusega tegelevaid kogukondi, säilitada nende esemeid ja traditsioonilisi oskusi ning aidata kaasa nendevaheliste sidemete loomisele, oluline on merepärandi hoidmine ning eestlaste kui mererahva identiteedi tugevdamine. Kalandusorganisatsioonid ja komisjonid Atlandi ookeanil Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon NAFO (North-West Atlantic Fisheries Organisation) NAFO tegevus põhineb konventsioonil "Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas". NAFO peamine eesmärk on rahvusvahelise koostöö ja konsultatsioonide raames kaasa aidata Atlandi ookeani loodeosa eluressursside säilitamisele ning optimaalsele kasutamisele, võttes aluseks teadlaste soovitusi ja uuringuid.
annaabi.ee 
