kalapüügi või -ressursside vastu väljaspool rahvuslikku jurisdiktsiooni. Kui alapiirkonna või piirkonna kalapüüki reguleeriv organisatsioon või ühendus on pädev kehtestama kaitse- ja korraldamisabinõud, peaksid riigid, saades organisatsiooni liikmeks või osaliseks, tegema omavahelist koostööd ja aktiivselt osalema nende tegevuses. 7.1.5 Riik, kes ei ole alapiirkonna või piirkonna kalandusorganisatsiooni, -ühenduse liige või selles osaline, peaks sellegipoolest kooskõlas riikide vaheliste lepete ja õigusega tegema kalaressursside kaitsel ja korraldamisel koostööd, jõustades organisatsioonis või ühenduses vastu võetud kaitse- või korraldusmeetmeid. 7.1.6 Kalapüügist huvitatud valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide esindajatel peaks olema võimalus osaleda (sub)regionaalsete kalandusorganisatsioonide ja
Oluline on koostöö suurendamine teadlastega ning täiendav teadusseire ja rakendusuuringud. Kalavarude suurema kaitse tagamiseks tuleb rakendada täiendavat kontrolli röövpüüdjate üle ja leida lahenduse röövpüügi vähenemiseks. 6. Kaugpüük 6.1. Püügipiirkonnad Eesti kaugpüügilaevastik on tegev Atlandi ookeanil: Kirde-Atlandil peamiselt Kirde- Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) vetes (Barentsi merel) ja Teravmägede piirkonnas; Loode-Atlandil Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) vetes. Viimastel aastatel on püütud ka Grööni vetes ning Edela-Atlandil (Kaart 2). 35 6 Kaart 2. Eesti kaugpüügilaevastiku püügipiirkonnad. Allikas: FAO Major Fishing Areas Kaugpüügilaevad lossivad Norra, Islandi, Hispaania, Kanada, Gröönimaa ja Uruguay