Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem- ja keskjooksu asustus peaaegu puudub. Alamjooksul asuvad jõe lähedal Suuremõisa ja Viilupi küla. Haugi-Ahvena jõe tüüpi VAEMLA JÕGI
soontaimede liigiline koosseis ja rohevetikate vohamine mitmes uurimiskohas annab tunnistust Keila jõe valdavalt kõrgest toitelisusest. Kalastik ja põhjaloomastik. Keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt ületamatu ja mõjutab Keila jõe kalastiku koosseisu. Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa haugi-ahvena jõe ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks ülalpool Keila-Joa juga särjejõe kalanduslikku tüüpi. Joast allpool olev suudme-eelne osa erineb muudest veel kärestikulisuse ning allikavete rohke sissevoolu poolest. Sinna tulevad merest kudema lõhi, meriforell ja vimb ning seal näib leiduvat ka jõeforelli. Nimetatud jõelõik kuulub kahtlemata forelli- ja lõhejõe tüüpi. Jões on veel registreeritud harjus, hink, võldas, rohe-vesihobu, paksukojaline(II kategooria kaitsealune liik), jõekarp, karpkala ja linask (kokku 14 liiki 2001. a. seisuga).
Selleks on kalapüügiseadusesse kirjutatud asjakohased sätted. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel olnud kalavaru suhteliselt stabiilne madalseis ja röövpüük. Samuti lossimiskohtade rohkus ja osaliselt sellest tulenev kesine järelvalve. Liivi lahe kalanduse nõrkuseks on kõrge püügiintensiivsus, mille peamiseks põhjustajaks on suur püügivahendite piirarv. Vajalik oleks leida tasakaal püügivõimaluste ja olemasoleva ressursi vahel. Suurimat kalanduslikku tähtsust omab antud piirkonnas kevadine räimepüük, mis viimastel aastatel on koondunud, tulenevalt väljapüügilimiidi vähenemisest (2008. ja 2009. aastaga võrreldes 14%) ja olümpiapüügist, vaid neljale nädalale. Olümpiapüügiks nimetatakse olukorda kus kõik kalurid püüavad ühist kvooti kuni selle ammendumiseni. Antud olukorras ei pruugi püügivõimalust kõigile rannakaluritele jätkuda või jääb püügiperiood või püügikogused osade kalurite jaoks väikeseks
annaabi.ee 
