Haigus tekib inimestel, kes on pärinud mõlemalt vanemalt albinismi geeni. Kui mõlemad vanemad on albinismi geeni kandjad, siis ühel juhul neljast, sünnib neil albinismiga laps Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soomustõbi Ihtüoos e. soomustõbi e. kalanahksus on kaasasündinud geneetiline häire, mille puhul tekib nahal üle kere kalasoomuste taoline hüperkeratiseerunud kiht. Huntingtoni tõbi Tegemist on autosoomdominantselt päranduva progresseeruva neurodegeneratiivse haigusega. Tavaliselt jääb haiguse avaldumise aeg 35.44. eluaasta vahele. Peale sümptomite algust on keskmine eluiga 1518 aastat. Kliinilisteks sümptomiteks on sundliigutused ning kognitiivsed või psühhiaatrilised häired.
avaldub juba varases lapseeas, kuid on ka erandeid. Patsiendil on kergem elada koos teda tabanud haruldase haigusega, kui ta teab sellest võimalikult palju. Soomustõbi ehk ihtüoos Erinevaid soomustõbesid- kalanahksuse ehk ihtüoosi vorme, samuti sündroome- milles ihtüoos moodustab osa sümptomaatikast, on diagnoositud kümneid. Mitmed neist on väga haruldased. Kõige tavalisem vorm ichthyosis vulgaris on dominantselt päritav. Vastsündinueas tekkiv raske kalanahksus on retsessiivselt päritav; meestel esineb keskmise raskusastmega X- kromosoomiga seotud vorm. Ihtüoosi võib esineda erinevate sündroomide ühe sümptomina, tuntumad on Sjörgen- Larssoni, Refsum, Conradi-Hübermanni, Childi, Nethertoni, Kidi sündroom. Sagedamini esinevaks neist on Sjörgen- Larssoni sündroom, mille korral lisaks ihtüoosile võib esineda oligofreeniat, spastilist di- või tetrapleegiat, kõnehäireid, epilepsiat, hammaste düsplaasiat, muutusi reetinas.
annaabi.ee 
