Marjaterast areneb väike maim, mis näeb välja nagu tillukese õhupalliga kulles. Ta on alguses üsna värvitu, läbipaistev, ainult silm on hästi märgatav. Pisike kalahakatis liigub vilkalt ja sööb aplalt endast väiksemaid vees hõljuvaid loomakesi. Niiviisi taimede vahel ringi seigeldes kasvab ta aastaga 1 cm pikkuseks või isegi pikemaks kui toitu on rohkem. Kalade ,,lasteaiaks,, on soojas madalas vees mitmesuguste vetikate puhmad ja kivide servaalused. Mõnele kalamarjale sobib kasvama hakkamiseks +4°C, st talvine vesi, mõni tahab ujumissooja , +20°C vett. Üks kala koeb väga palju marjateri, ligikaudu 10 000 tükki. Neist jääb 1 aasta pärast alles umbes 10 maimu ja 5 aasta möödudes on elus ainult 1 kala. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/kalad.htm TOITUMINE Haug on röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi
Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad vallid. · Põhikooslused ei ühtlustu · Probleemiks võib kujuneda vähene veevahetus. · Tekkivad muudatused on väikesed ja taastuvad 1-2 aastaga. 4.5 Võimalik mõju kalakoosluste struktuurile, kalavarudele, kalakoelmutele ning kalapüügile Sissejuhatus: · Tahke heljumi tekkimine inimtegevuse tagajärjel (süvendamine ja kaadamine) tekitab hapnikudefitsiiti, mis on eriti ohtlik kalade sigimise perioodil, just kalamarjale. · Kui kala jõuab maimu ikka või on veel vanem, siis on heljumi mõju juba tunduvalt väiksem. Sissejuhatus · Kõige ebasoovitavam aeg antud töid teha on kevadel, kui enamus kaladel on kudemise aeg. · Mõju kalapüügile võib seisneda selles, et süvendustöödel tekitatav müra võib täiskavanud kalad antud piirkonnast eemale ajada. Mõjud alternatiivide kaupa 0- Alternatiiv: · Mõjud kalastikule ja kalapüügile ei muutu.
annaabi.ee 
