Põhja-Tallinn Üldinfo n Põhja-Tallinn koosneb Kalamajast, Koplist ja Pelgulinnast, Pelgurannast ja Sitsi asumist. n Pindala on 15,16 km2 n Põhja-Tallinnas elab 68 erinevat rahvust n Linnaosas elab 55 656 elanikku n Linnaosal on 20 km merepiiri ja 11 sadamat n Linnaosas on 125 tänavat kogupikkusega 74 km Asutused n 20 koolieelset lasteasutust n 11 üldhariduskooli n Salme kultuurikeskus n Nukumuuseum n Patarei vangla n Balti jaama turg n Tallinna Linnahall n Püha piiskop Nikolause kirik
Laeval on säilinud kõik kolm algset peamasinat, esialgne ruumijaotus ja ahtriruumide hilisjuugendlik interjöör. Külastaja saab teada, millistes tingimustes töötasid kütjad ja masinamehed ning ülevaate auriku värvikast ajaloost. (Lennusadama ajaloost, 2014) 6 Kokkuvõte Kalamaja ajalugu on Tallinnaga tihedalt seotud ning on mõjutanud seda mitmel viisil. Tänaseks on saanud Kalamajast kallis elamujrajoon, millel on tugev kultuuriline taust, mida on huvitav uurida ja külastada, kuna palju ehitisi on siiani veel säilinud. Olulisemateks kohtades pean Tallinna Elektrijaama, Kalaranda ja kaitsekasarmut, millest andsin põgusa ülevaate. Uurimus tekitas minus huvi oma kodukoha vastu ning jätkan kindlasti oma tööd, et saaksin ka edaspidi teisi harida. 7 Kasutatud kirjandus Kalamaja asumi ajaloost. www.tallinn
korterelamud ning villad Koidula tänaval ning Narva maanteel. 17 1.3.4.3 Kalamaja Kalamaja puhul on tegemist Tallinna vanima eeslinnaga, mille sajanditepikkust arengut on võimalik küllaltki suure täpsusega veel tänagi jälgida. Seda nii arhiiviandmete kui ka ehitatud keskkonna näol. On arvatud, et Kalamaja vanimates osades on tegemist isegi kaheksanda põlvkonna hoonestusega. Esimesed kirjalikud andmed Kalamajast pärinevad 14. sajandi teisest poolest, võib aga oletada, et asustus oli seal juba märksa varem. Enamik uurijaid on veendunud, et rannaäärsed alad olid peatuspaigaks ümberkaudsete külade kalameestele juba muinasajal. Sadama lähedus muutis paiga külgetõmbavaks ka keskajal. Teada on, et 1527. aastal oli seal 78 iseseisvat majapidamist. Keskajal elasid linnaosas mündrikud, kalurid, kalakaupmehed. 18. sajandi alguse kaartidelt on näha, et asustust leidub pea kogu Kalamaja ulatuses
annaabi.ee 
