produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti. Tõenäoliselt pesitseb siin ka kõrkja-roolind. Tüüpiline rohketoiteline järv, millel on head eeldused kalaspordiks ja ujumiseks, kuid ka teatav kalamajanduslik tähtsus. Ta on ka väärtuslik kani maastikuelemendina ja meeldiva puhkekohana. Oleks aga tarvilik järve endine veetase taastada, tõstes vett 0,7 m võrra. Sel juhul võib järvest piiratud ulatuses (kuni 0,3 m) võtta ka vihmutusvett. Nimetus Väärsi järv pandi sealsamas asunud Väärsi talu järgi. Ühe pärimuse järgi, selle järve lähistel tapnud röövlid ühe ohvri ja järv saanud sellest oma nime. Teise pärimuse järgi saanud järv nime tapetud põdra järgi
õigem liigitada tugevalt modifitseeritud järvede hulka. Veetaseme reguleerimisele lisaks on kahel suvel järve laiemas osas hävitatud taimestikku, mis mõjutab uuritavaid näitajaid ja klassifitseerimisel saadavaid tulemusi.[11] Järve kalastik on liigirikas. Kalastiku sagedasemaid esindajaid on särg ja ahven, tavalised on roosärg, haug ja latikas. Leiduvat linaskit, kokre, kiiska, rünti, mudamaimu, vingerjat ja angerjat, võib olla ka nurgu. Latika-haugi järvena on tal teatud kalamajanduslik tähtsus. 3.1Kalaretsept Praetud ahven KOOSTISAINED: o Terve ahven o oliiviõli praadimise jaoks o 300ml piima o veidi maisijahu o peotäis värsket peterselli o soola ja pipart ETTEVALMISTUS: Puhasta kala sisikonnast ja pühi ta seest-väljast majapidamispaberiga puhtaks. Seejärel aseta kala kolmeks minutiks keevasse vette see teeb muidu tülika soomuste eemaldamise väga lihtsaks
annaabi.ee 
