metsad ja kalastuskohad. Mitu adramaad oli talul niipalju kasutas ka küla ühismaid. 14-16 saj. Sai adramaa pinnaühikuks, lisaks eelnevatele tähendustele. 15. saj. Hakati maid ka adramaades mõõtma. Adramaid oli kahte tüüpi: taluadramaa(külvipind oli 24-36 riia vakamaa vahel{8-12 ha} ja suured adramaad(jagunesid 60 riia vakamaa suurusteks ja isandardramaadeks- poole suuremad kui suured ardamaad.). Need arvaestasi ainult põldu. Loomusekohad-kalastuskohad. Rannaäärsed kalamajad olid sisemaa talupoegade omad. 13. saj. Jagati kalastuskohad feodaalide ja neile kuuluvate külade vahel ära.
Metsa- ja luhaheinamaad asusid tavaliselt rabade, soode ja metsajõgede ääres. Põllumaadeks olid need maad liiga märjad ja seetõttu ei tekkinud sinna ka asustust. Algselt külakogukond kasutas neid ühiselt. Päriseksostmise järel jaotati tükk talude vahel. · Sellised heinamaad võisid asuda taludest 5km kaugusel. Sinna mindi kogu perega nädalaks või isegi kaheks ja ka loomad võeti kaasa. KALAPÜÜDMISEGA SEOTUD EHITISED · Lautrid randumissillad, võrgukuurid, kalamajad. · Lume ajaks viidi väiksemad paadid võrgukuuri ja suuremad keerati tagurpidi. · Kalamaja on kalurite ajutine peavari rannas või laidudel. Ehitati selleks, et kui mindi kaugematesse kohtadesse kala püüdma siis jäädi kauemaks. Kalamajas oli 2 ruumi. · Kered ehk kalaputkad - kalamaju võis olla mitmeid nii, et jää peale tekkis väike küla. · Mere äärde hakati ehitama päästejaamasid. Esimesed Hiiumaal, hiljem ka lääne- ja põhjarannikul