kontides fosfor (1769. a). Tööstuslikul tootmisel eraldatakse enne jahuks tegemist kontidest rasv, mõnikord ka liimaine. Koos liimainega sisaldab kondijahu umbes 6% vett, 33% orgaanilist ainet, 35% lämmastikku, 1520% fosforhapendit, 0,2% kaaliumi ja 30% lupja. Kondijahu kuulub raskesti lahustuvate fosforväetiste hulka, sobib kergele mullale ning pika kasvuajaga taimedele. Palju fosforit sisaldab ka kohvipaks, kalaluud. Väetiste saastav toime Väetamisel võivad saastada mulda raskmetallidega ainult need väetised, milles on üht või teist raskmetalli rohkem kui mullas. Mullast elavhõbedarikkamateks on lämmastikväetised ja fosforväetised. Kuigi fosforväetised sisaldavad rohkelt elavhõbedat, soovitatakse siiki põllukultuuride kasvatamisel raskmetallidega saastatud muldadel kasutada rikkalikult fosforväetisi. Põhjuseks on asjaolu, et fosforväetised
sootaimi. Kõige rohkem suurtaimi on järve lõunaosas ja tuulevarjulistes lahtedes. Levinuim kaldaveetaim on pilliroog. Veesisesed taimed on laialt levinud, neist tähtsaimad on kaelus-penikeel ja tähkjas vesikuusk. Võrtsjärve kalastik on aegade vältel ouliselt muutunud. Nagu näitavad Kolga-Jaani kivisaarelt, ühelt Suur-Võrtsjärve saarelt, kiviaegsest asulast ja matusepaigast leitud kalaluud, püüti järvest peale ahvena ja säga isegi lõhet. Tõenäoliselt oli sel ajal järves rohkesti ka siiglasi jt hapnikunõudlikke kalu. Ökosüsteemi seisund Võrtsjärv kuulub kihistumata veekogude eutroofsete järvede hulka, millel esineb mõningaid argillotroofseid jooni (saviosakeste ja muu mineraalse sestoni rohkus veel), mis ei lase täielikult ära kasutada järve suurt biogeensete ühendite varu. Võrtsjärv on oma ajaloo jooksul läbinud oligo- ja
tükiks rebida ja lennuvõimestunud poegadele sööta, ent enamasti jääb liiga suur kala kasutamata. Vähem süüakse vesikakandeid, veeputukaid ja putukavastseid; viimaseid, sealhulgas isegi puruvanakesi viiakse väikestele poegadele. Toidujäänuste hulgas on leitud ka väikeste 11 konnade luid. Seedumata toidujäägid, nagu kalaluud, putukate kitiinosised öögitakse välja 8 10 mm läbimõõduga ja kuni 20 mm pikkuste räppetompudena. Toitu varitsedes istub jäälind mõnel vee kohale ulatuval oksal, harvem veest välja ulatuval kivil, vaial või paadiserval. Saaki märgates haarab selle sööstlennult noka vahele, enamasti sukeldudes püstloodis kuni 20 cm sügavusele vette. Saaki pessa viies lendab lind lennuavasse otsejoones, laskumata enne mingile vahepaigale.
Enamjaolt venib tehtud pilt välja ja vajab ümbertegemist. Teada-tuntud müüt, et kaalu vähenemine ja musklite pumpamine muudab tätoveeringut, ei vasta tõele. Inimesi, kes on aasta jooksul teinud omale tätoveeringu, ei võeta doonoriks. 11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid Tätoveerimisvahendid jagatakse looduslikeks ja inimese valmistatuteks. Looduslikud on näiteks astlad, kalaluud, marmortükid, merekarbid. Inimese valmistatud on mehaanilised või automaatsed. Mehaanilistest on levinumad nõel, tätoveerimispress ja nuga. Automaatseteks on vahendid, mis on ümber ehitatud vastavatest tarbeesemetest (näiteks mehaanilised ja elektrilised pardlid). Tätoveerimiseks kohandatud elektriline pardel ei leidnud laia kasutamist: praktika näitas, et vaatamata võimele kiiresti pilt nahale kanda, ei luba suur kiirus teha kontrastset pilti ja suurenes nahapõletikkude tekkimise oht
annaabi.ee 
