jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid. Nafta ja kütteõlid, kemikaalid ja reovesi jõuavad maailmamerre jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Näiteks vaid 12% naftaeostusest tuleneb laevadelt ning õnnetustest. Tahked jäätmed jõuavad merre eelkõige inimtegevusega tekkinud jäätmete paigutamisel merekeskkonda. Samuti võib tahkeid jäätmeid sattuda merre kalalaevadelt, reisilaevadelt jms. Maailmamere reostumine toob kaasa mitmeid probleeme: keskkonnaprobleemid, majanduslikud ja esteetilised probleemid, oht inimesele ja inimese tervisele. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja merekeskkonda. Praht võib põhjustada elupaiga hävimise ning samuti lämmatada korallrahusid ning merepõhjaelukaid. Merest võib praht omakorda sattuda rannikule ning randadesse, mis mõjutab negatiivselt turismi ning sellest saadavat majanduslikku kasu
2010. aastal oli vastav näitaja 10,4%. Kuivõrd Eesti traalpüügisektoril on olemas väljakujunenud tarneahel alates kala püügist kuni töötlemiseni, siis on potentsiaal teiste riikide kalalaevade kala vastuvõtuks suuremas mahus olemas. Traalpüüki teenindavate kalasadamate tehniline korrasolek ja tingimused on erinevad. Enamus probleeme on seotud kai ja sadama juurde viivate teede halva seisukorraga, samuti veevarustuse ja sadama tehnosüsteemidega. Eesti kalalaevadelt pärineva kala sorteerimine ja kaalumine toimub enamasti tööstustes, ja seetõttu ei ole sorteerimis- ja kaalumisseadmete olemasolu sadamas kala jaoks hädavajalik. Samas on teiste riikide kalalaevade lossimiste kontekstis selliste seadmete olemasolule vajalik rohkem tähelepanu pöörata. Samas on olulised ka pesemisseadmed ja jäämasinad, millega kõik traalpüügisadamad täna varustatud ei ole. 2012. aasta juulis avati kalasadamate
riikidevahelisi konflikte Andmete edastamine siseveekogude hüdrokeemilise- ja bioloogilise seisundi kohta Euroopa Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET. 4. Referaat PILET nr. 8 1. LAEVADELT PILSIVEE, FEKAALVEE, PRÜGI JA MUUDE SAASTEAINETE VASTUVÕTMISE KORD 2. SAASTETASUD 3. MAASTIKE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE 1) Käesolev määrus kehtestab laevadelt, sealhulgas kalalaevadelt ja väikelaevadelt olenemata lipuriigist pilsivee, fekaalvee, prügi, naftasaadusi ja õli sisaldavate jäätmete, lastiga seotud jäätmete ja muude jäätmete koostises olevate saasteainete kui laeva kasutamise käigus tekkinud heitmete (edaspidi laevaheitmed) sadamas vastuvõtmise korra. (11) Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevale ja riigihaldusülesandeid täitvale laevale ning riigikaitse ülesannetega sadamale.
annaabi.ee 
