muutused on minimaalsed ja üldiselt taastuvad. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid III ja IV: · Mõjud sarnanevad alternatiividele I ja II, kuid nende alternatiivide puhul jäävad alles Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad vallid. · Põhikooslused ei ühtlustu · Probleemiks võib kujuneda vähene veevahetus. · Tekkivad muudatused on väikesed ja taastuvad 1-2 aastaga. 4.5 Võimalik mõju kalakoosluste struktuurile, kalavarudele, kalakoelmutele ning kalapüügile Sissejuhatus: · Tahke heljumi tekkimine inimtegevuse tagajärjel (süvendamine ja kaadamine) tekitab hapnikudefitsiiti, mis on eriti ohtlik kalade sigimise perioodil, just kalamarjale. · Kui kala jõuab maimu ikka või on veel vanem, siis on heljumi mõju juba tunduvalt väiksem. Sissejuhatus · Kõige ebasoovitavam aeg antud töid teha on kevadel, kui enamus kaladel on kudemise aeg.
põletamisel eralduvat CO2 voogu (2x, 4x, 6x, >10x)? Umbes 5 Gt aastas lisandub süsinikku atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisest. Netofotosüntees on 60 Gt aastas. 60 Gt/5 Gt = 12 korda. 5. Nimeta taastuvaid energiaallikaid? Analüüsi nende plusse ja miinuseid? Päike - suhteliselt madal kasutegur, masstootmiseks on vaja suurt pinda, fotoelemendid on kallid. + peaaegu puudub KK saastus (ioniseeriv ja soojakiirgus puuduvad) Tuul - kahju linnustikule, kalakoelmutele,tuuliku labade pöörlemisel tekib vibratsioon ja müra + KK säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale, tasuta ressurss, praktiliselt piiramatu eriti mererannikutel, suur produktiivsus. Maasoojus - geotermaalsed allikad - efektiivselt energiatootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas, sooja auru ei saa kaugemale kui 30 km transportida. Suurte miinustemperatuuride puhul ei pruugi katta sooja vajadusi + piiramatu, ei vaja töötlemiskulusid, odav