1500 tantsija. II tantsupidu toimus Kadrioru staadionil 1939. aastal. Lk 9/20 TALLINN TURISTIDELE 5 KALAMAJA Kalamaja on olnud ammustest aegadest Tallinna peamine kalasadam, millele viitab ka nimi. Piirkond on tuntud omal ajal töölisklassile ehitatud puitmajade ja nende boheemlasliku võlu poolest. Alates 14. saj elasid siin kalurid, kalakaupmehed ja paadisepad. Kõik muutus aga 1870. aastal, kui valmis TallinnaPeterburi raudtee. Linnaossa kerkisid suured tehased, mis tõid endaga kaasa tuhandete töötajate sissevoolu. Kõige enam tööstuspärand, aga ka Euroopa tasemel muuseum Lennusadam ja Peeter Suure aegne merekindlus loob linnaosa nägu ka tänapäeval. Osa Kalamaja vanast tööstuslikust infrastruktuurist on säilinud ja toimib tänaseni, näiteks asub Kungla tänaval jätkuvalt Estonia klaverivabrik
kaheksanda põlvkonna hoonestusega. Esimesed kirjalikud andmed Kalamajast pärinevad 14. sajandi teisest poolest, võib aga oletada, et asustus oli seal juba märksa varem. Enamik uurijaid on veendunud, et rannaäärsed alad olid peatuspaigaks ümberkaudsete külade kalameestele juba muinasajal. Sadama lähedus muutis paiga külgetõmbavaks ka keskajal. Teada on, et 1527. aastal oli seal 78 iseseisvat majapidamist. Keskajal elasid linnaosas mündrikud, kalurid, kalakaupmehed. 18. sajandi alguse kaartidelt on näha, et asustust leidub pea kogu Kalamaja ulatuses. Tänapäeva mõistes linlikku ehk tiheasustust, kohtame aga eelkõige mereäärsetel Suur- ja Väike-Patarei tänavatel. Erilise hoo sai Kalamaja areng 19. sajandi lõpul, kui koos raudtee rajamisega kerkisid piirkonda mitmed tehased. See tähendas linnaelanike arvu kasvu eelkõige tööliste arvelt, kes kõik peavarju vajasid ja lihtsate, odavate üürielamute võidukäik võis alata.