oli liiga hilja, et midagi muuta, sest andrei suri. ei leidnud õnne, sest lähtus iseendast · pierre sai õnne osaliseks, sest mõtles teistele, paigutas ennast teisejärguliseks henrik ibsen ,,nora"/ ,,nukumaja" 1828-1906 · oli näitekirjanik, näidendite lavastaja, poeet, modernse teatri isa, üks modernse teatri asjutajatest, tema teoseid peeti väga skandaalseteks · sündis norras 1828, isa tuntud suguvõsast, kalakaupmees, suur tegelane, peres 5 last, ise oli 2. aga vanem vend suri ära ja siis oli tema vanem. · lapsepõlv polnud kerge, isa langes depressiooni, lapsena suhtlusraskustega(ei suutnud kellegi teisega peale pere suhelda, kasvas välja), kui oli 16. siis levis kuulujutt, et ta pole isa päris poeg · 15 aastaselt lahkus koolist ning alustas näidendite kirjutamisega, 1. kord ei saanud, 2. kord sai vaevu sisse oslo ülikooli,
Tuleb HAMLET raamatut lugedes. KUNINGANNA: Kuid näe, ta vaeseke sealt tulebki. POLONIUS: Te minge minema. Ma kõnetan nüüdsama teda. Palun lahkuge. KUNINGAS ja KUNINGANNA koos SAATJATEGA lahkuvad. Kuis kalli printsi käsi käib? HAMLET: Hästi, teid Jumal kaitsku. POLONIUS: Kas tunnete mind, prints? HAMLET: Väga hästi: oled kalakaupmees. POLONIUS: Mitte päris, mu prints. HAMLET: Siis sooviksin, et oleksid niisama aus mees. POLONIUS: Aus, mu prints? HAMLET: Jah, härra. Sellessinases ilmas aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast. POLONIUS: See on väga õige, mu prints. HAMLET: Sest kui päike juba kärvanud koerast vaklu sigitab, roiskunud raibet suudlemisväärseks pidades - on sul tütar? POLONIUS: On küll, mu prints.