pelaagilistele kaladele) · LõunaAmeerika tootis varem u 40% maailma kalajahu ja kalaõli mahust (Praegu on palju vähenenud) · Kalatööstused peavad muretsema konkurentsi pärast kalajahu üle( seda kasutatakse ka veiste ja sigade kasvatamisel [proteiin]). *Püsivad läänekaartetuuled toovad LõunaAmeerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning muutub kliima mitmel pool maailmas. · Aasia panus maailma kalajahule on väike ,võrreldes sellega ,kui palju ta enda loomakasvatus seda kasutab. (Toodab 17% maailma kalajahust, kuid ise tarbib 47% maailma kogusest) · Veekultuuri tööstuses on suurimad kalajahu tarbijad : krevetid(22,8%), merekalad(20,1%), lõhilased (19,5 %), ja kapkalad (14,9%). · On ebatõonäoline et suudetakse toota piisavalt kalajahu, kuna püütava kala arvukus, mida kasutatakse kalajahu valmistamisel, on langemas.
Nad on enamasti tetraterpeenid ning sisaldavad erinevalt karoteenidest hapnikku sisaldavaid funktsionaar ühmi(hüdroksüülrühm, karbonüülrühm, karboksüülrühm, mõnikord ka oksiraanrühm). Ksantofüllid leiduvad kõikide fotosünteesis osalevate taimerakkude plastiidide s. Ksantofülle kasutatakse söödalisaainetena, et loomsete saaduste värvust tugevdada. Näiteks lisatakse astaksantiini kultuurlõhe söödana kasutatavale kalajahule, et saada iseloomulikku lihavärvi ja kanasöödale, et rebu värvi intensiivistada Tehnoloogilised lisandid Kasutatud kirjandust natuke · https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6%C3%B6dalisandid · http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1477981673738&uri=CELEX:32003R1831 · http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/sdalisandid.html · http://www.balticagro.ee/piimaveistele/energiasoodad/propuleenglukool · Olav Kärdi ettekanne · http://rebalatallid
annaabi.ee 
