kehastus ehk koguni kosmoloogilise müüdi maailmakandja, märgib Matti Kuusi. Eesti usundis on haug ennem kaitsealune kui kaitsev vaimolend, vähemasti võib seda väita olemasoleva arhiivimaterjali põhjal. Ka on O. Loorits märganud niisugust erinevust ja pidanud seda germaanimõjuliseks. Meil on haugi või hiidkala patroneerivat vaimolendit nimetatud mitmeti: vetevaim, jõehaldjas, järvehoidja, kalaisa, kalakuningas jne. Nappidest kirjeldustest või kontekstist ilmneb, et neid kujutatakse üldjuhul antropomorfseina, harva zoomorfseina. I. Paulson peab vetevaimude ja haldjate demoniseerumist maaviljeluskultuurile omaseks nähtuseks ning rõhutab, et sellesse kultuuri kuulub samuti näkikujutelm. Hiidhaug seevastu on pärit kalastajakultuurist ning rahvausundis on nende kahe mõiste ühtesulamine välistatud: «Eriti huvitav ja tähendusrikas
vaimu või haldjaga sõlmiti. Sellega taheti lepitada, kaitsta jne. Vesi: Ka vee suhtes tuleb olla aupaklik, kuna tegemist on salapärase ja ohtliku valdkonnaga, kus elavad üleloomulikud olevused. On olemas suur hulk keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa – fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude- haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata „mereema”). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk – kardetud veedeemon,
Sellega taheti lepitada, kaitsta jne. Vesi: Ka vee suhtes tuleb olla aupaklik, kuna tegemist on salapärase ja ohtliku valdkonnaga, kus elavad üleloomulikud olevused. On olemas suur hulk keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk kardetud veedeemon, nii
annaabi.ee 
