siis korraline zoloogiaprofessor ning alates 1826 korraline võrdleva anatoomia professor.Tegevus seal: boraanilised, geograafilised ja antropoloogilised uurimused. Põhiline embrüoloogilised uurimused. Imetaja muna avastamine 1827. 1834 liigub Peterburi Teaduste Akadeemiasse. 1845-46 uurib merisiilikute embrüoloogiat. Peterburis enam embrüoloogiaga nii aktiivselt ei tegelenud. Tegeleb pigem rakenduslike uurimistega: füüsiline geograafia (polaaralad), etnograafia, kalabioloogia, antropoloogia. 1837 teeb ekspeditsiooni Novaja Zemljale. 1861 asutab Vene Entomoloogiaselts. Alates 1867 aastast liigub Tartusse tagasi, kus tegeleb geograafia ajalooga, loodusteaduste ja religiooni vahekorraga. W. Johann Wiedemann. Filoloog, hobibotaanik esimene õistaimede ülevaade meie alade kohta. Hermann Martin Asmuss. Asmuss kogus ulatusliku kollektsiooni Aruküla koobastest pärit devoni rüükalade kivistisi ning kirjutas neist
teadmiste ja kogemuste vahetamisele Eesti ja ka Euroopa Liidu tasandil toetusesaajate ja teiste kalanduse arengust huvitatud osapoolte kaasamisel. Samuti on kalandusvõrgustiku ülesanne toetada koostöö alustamist, korraldada koostööle pühendatud temaatilisi kohtumisi, soodustada kontaktide vahetamist, korraldada kalanduse tegevusgruppidele koolitusi ja seminare. 2011 aasta aprillis alustas tööd ,,Kalanduse teabekeskus" Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures, mida juhib nõukogu kuhu kuuluvad nii teadus-arendus asutused, sektori esindajad kui ka administratsiooni esindajad. Kalanduse teabekeskuse eesmärgiks on luua ühtne võrgustik, mis võimaldab kalandussektoril (kalapüük, vesiviljelus, kala töötlemine ja turustamine) ning kala- ja kalatoodete tarbijatel saada kaasaegset oskusteavet, koolitust ja nõuannet. Teadus- ja seadusinfo, kogemuste ja hea praktika levitamise kaudu
annaabi.ee 
