Eeskätt sisserände tõttu oli kuningriik selleks ajaks peaaegu puhtalt katoliiklik. Viimased moslemid orjastati aastal 1300. 1282. aasta Sitsiilia ülestõusu (Sitsiilia õhtumissa) tulemusel eraldus Anjoude valitsuse alt Sitsiilia. Saare kuningaks valiti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Tekkinud kahe kuningriigi vahel jäid suhted mitme sajandi vältel pinevaks. 11. sajandi algul domineerisid nii Sitsiilias kui Kalaabrias kreeka ja araabia keel. Kreeka asustus Apenniini poolsaarel pärineb juba Magna Graecia perioodist, Bütsantsi valitsuse ajal 10.-11. sajandil oli kreeka keele mõju ja tähtsus väga suur. Sitsiilias tõi järgnev normannide võim kaasa isegi kreeka kogukondade tugevnemise. Paljud moslemid kreekastusid, Kalaabrias ja Sitsiilias kreeka keele tähtsus aga langes. Koos moslemi elanikkonnaga hääbus ka araabia keel. 14. sajandist alates domineeris kogu Itaalias
Laibad maeti maa sisse, kusjuures nad enne matmist ookriga üle värviti ja võib-olla ka balsameeriti, hauda pandi kaasa mitmesuguseid esemeid: relvi, ehteid; on viiteid sellele, e t surnu auks korraldati mõnikord matusetuleriit. Vase- ja pronksiaega üleminekut võib jälgida Itaalia mitmesugustes piirkondades. Apuulias toimus see protsess Sitsiilia mõju all. Varajase pronksikultuuri jälgi on leitud samuti Kalaabrias ja Türreni mere kallastel. Pronksiaja uurimiseks on eriti huvitav Põhja Itaalia, kuhu umbes 1800. aasta paiku ilmusid uued asukad. Nad püstitasid oma ehitused vaiadele ja elutsesid algul Page 4 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM ainult jõgedel ja järvedel, hiljem aga püstitati vaiehitusi ka kuival maal. Nende asulate jäänuseid nimetavad tänapäeva itaallased terramaareks, millest pärineb - ka kogu
annaabi.ee 
