on 2000-3000 liiki, mis on väga erineva kuju, välimuse ja suurusega. Kaktuseliste kodumaaks on Ameerika. Kõige rohkem liike on aga Mehhikos ja Argentiinas. Nad kasvavad kuni 4500 m kõrgustel aladel (Peruu, Boliivia ja Tsiili Andides). Tüüpilisemad kasvukohad on troopilised ja lähistroopilised poolkõrbed, vähesed liigid kasvavad vihmametsades epifüütidena. Kaktuseid leidub tulnukliikidena ka teistel mandritel. Mõnikord võivad segadust tekitada ka liigid, mis kaktustega välimuselt sarnanevad (konvergents). [1. lk 228] 2. KAKTUSELISTE ISELOOMUSTUS Enamik kaktuselisi on skulentsed kserofüüdid ehk vett koguvad taimed, mis kasvavad kuivadel kasvukohtadel. Taime välispind (aurav pind) on kohastudes kahanenud miinimumini (paljudel liikidel kerakujuliseks); lihaka, paksu kutiikuliga varre põhikude säilitab hästi vett. Lehed on muundunud okasteks. Okkad on väga erineva suuruse ja kujuga, esinevad
Temast saab üks new age'i liikumise suuri filosoofe ja olulisi eeskujusid. Samuti alternatiivsesse maailmaruumi kuuluv autor. Jutustab astraalsetest maailmadest. Mõnes mõttes läheb see nimi siin vastuollu teaduslikkusega, ladinakeelsete loeteuldega, mis siin antud. Järgmises lõigus jutustaja registreerib oma meeleolu, selle muutust. Lennart on siin muidugi Lennart Meri. Lennarti vanaeided on viide tagasi ühele teksti kohale. Siis räägitakse siin veel kaktustega seonduvalt eri kaktuste geografilisest ruumist ja kodupinnasest. See kaktuste teema aga lõpetatakse siin juba järgmisel lehel. Järgnevalt tuleb üks lõik poodidest. Juba eelmine kaktustest rääkiv tekstiosa lõpeatatakse veidra lausega, kus osutatakse mingile kunagisele õhtule, kus keegi käinud oksjonitel ja laatadel. Iseenesest see suhteliselt veider lause. Taas tegemist mingi loeteluga, tundub nagu oleks siin mingeid poplaulu sõnu või midagi sellist parafraseeritud.