siis peaaegu otseütlemisena või leidliku võrdpildina. 1930. aastate poeemid 1931. aasta lõpus ilmus ,,Noor-Eesti" kirjastusel poeem ,,Lugu valgest varesest". See on Betti Alveri kõige mahukam värssteos, peaaegu värssromaan. Ilmset mõju avaldanud Puskini ,,Jevgeni Oneginile" viitavad nii peategelane kui sündmustik; sarnased on kahe teose ehituslaadid oma jutustajapoolsete kõrvalepõigetega, samuti värsirütm. Poeemi peategelane on Barbaara Lohe. Autori suhtumine Barbaarasse on kakspidine. Paljuski solidariseerub ta temaga, ent samas naerab kirjanik ka oma tegelast selle nõrkuste ja järeleandmiste pärast. Uuesti avaldus Betti Alveri poeemi ,,Lugu valgest varesest" 1966. aasta valikkogus ,,Tähetund". Algsest 1561 värsist jäi järele 897. 1933. aastal avaldas Betti Alver ,,Loomingu" 2. numbris 25 kümnevärsilisest stroofist koosneva poeemi ,,Ulla". Betti Alveri varasemale poeemiloomingule iseloomulik karnevaliseeritud
tüdrukute nimed ära arvanud. See oli raske ülesanne, ühel päeval võttis mees endaga kaasa koerakese, kes tahtis oma peremeest aidata. Mitmel korral viisid tema instinktid (toit) eesmärgist kõrvale, viimasel korral ründas teda mees, kuid vapralt vastu pannes teatas ta siiski nimed oma omanikule, kes seejärel mõlema tüdrukuga naitus ning nad elasid õnnelikult. · Mida naine õigupoolest ihkab? Naiste tegelik loomus. · Naisel on kakspidine loomus-naise südame võitmiseks peab paariline seda mõistma. (välispoolne ja sisemine) · Naisel on tohutu vägi kui ta neid mõlemaid pooluseid teadvustab,mõttekam on neid koos hoida tervikuna kui lahku lükata. · Manawee-sugune armastaja on sissevõetud nii sisemisest kui ka välimisest poolest. · Naised igatsevad tihti paarilist kel oleks sama suurt kannatlikkust ja taipu mõista naise sügavamt loomust.