Ta tunneb end eksinuna, häbistatuna ja ebakompetentsena. 3.Ärritus ja vaenulikkus – Uus kultuur, millega kaasnevad raskused ning mis pole sama mõistetav ja tuttav kui oma kultuur, kutsub tüüpiliselt esile viha ning vastumeelsust. 4.Kohanemine ja ühtesulamine – See tähendab uute märkide arusaadavaks muutumist ning paremat hakkama saamist uues kultuuris. Inimene suudab näha üha enam häid ja halbu momente mõlema kultuuri juures. 5.Kakskultuursus – Sellel astmel tunneb inimene end ühtmoodi mugavalt nii uues kui vanas kultuuris. Kas keegi selleni ka tegelikult jõuab, on uurijad siiani eri meelt. Kui peaksite võrdlema suurt hulka kultuure kogu maailmas, leiaksite, et vaatamata erinevustele tegelevad nad kõik viie sotsiaalse elu võtmeküsimusega. Iga kultuur on kujundanud neile omad vastused. Identiteet – Üksikisiku ja rühma vaheline suhe, ning seda võib vaadelda kui
õpilastele püütakse rajada võrdsed tingimused. Peaeesmärk on siiski üles kasvatada kakskeelseid, kakskeelse kirjaoskuse ja multikultuursusega lapsi. Kahe õppekeelega koolide põhimõte on keelte lahushoidmine ja eristamine, igas õpisituatsioonis kasutatakse ainult ühte keelt. Rahvusvahelised koolid õpetavad enamuskeele vahendusel(tavaliseks on selleks inglise keel) ja võivad lülitada õppekavasse sisse ka mõne kohaliku keele. Tavaliseltt on selle kooli eesmärgiks kakskeelsus ja kakskultuursus. Rahvusvahelised koolid on valdavalt mõeldud jõukamatele peredele, kus lapsevanemad maksavad maksavad õppimise eest õppemaksu. Sellistes koolides kasutatakse õpetamiskeelena tavaliselt inglise keelt, enamuskeel tuleb üldiselt sisse vaid ühe õppetunnina. Vähemuskeelsete laste jaoks on olemas põliskeelsed koolid. Antud kool püüab õpetada suurema osa õppekavast lapse vähemuskeeles sõltumata sellest, kas tegemist on kohaliku või ,,sisserännanud" keelega
annaabi.ee 
