II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid.
Domineeriv keel ei pruugi olla esimene keel ja see võib elu jooksul korduvalt vahetuda. Domineeriv keel on see keel, mida inimene teatud perioodil kõige rohkem kasutab, mis keeles mõtleb ja millest und näeb. Kakskeelne ei pruugi olla hea tõlkija, kui ta kasutab oma keeli eri valdkondades. Võõrkeelena koolitunnis õpitud keel on lihtne tõlkida. Kakskeelne inimene võib tegutseda kas üks- või kakskeelsena (in mono- or bilingual mode). See sõltub vestluses osalejatest, situatsioonist ja eesmärgist. Kakskeelsel inimesel ka ükskeelses mudelis töötades on ikkagi mõlemad keeled „töös“, kui ta tegutseb ükskeelsena. Inimene õpib teisi keeli blokeerima, aga nad on siiski alati olemas. Kakskeelne võib, kuid ei pruugi olla kahekultuuriline. Mõned kakskeelsed väidavad, et eri keeli kõneldes on neil erinevad isiksuseomadused.
annaabi.ee 
