näiteks jalgu üle tooli käepideme, kõne on aeglane. c) Viha, nördimuse korral hõõrutakse käega kaela; vastuhakku ja kaitsepositsiooni väljendavad rusikas käed, pahkluu asetatud põlvele või pahkluud ristatud, tahapoole nõjatumine, pinges ja jäik olek, hääl on vali ja kõrgendatud, kõnetempo kiirendatud. d) Inimene on pilkav ja üleolev, kui üks suupool on kergitatud irooniliseks naeruks, sõrmed ristatud kukla taha, istub toolil kaksiraksi, hääl võib olla vali ja veidi kiire. e) Kahtlev, kartlik ja otsustusvõimetu inimese tunneb ära nina puudutamisest käega, käte sügavale taskusse surumisest, õlgade kehitamisest, kühmus olekust (soov jääda märkamatuks). Tal oli kile ja peenike, vaikne hääl, kiire kõnetempo. f) Ärritunud, tujukas või tüdinenud inimene kehitab samuti õlgu, vehib kätega, kortsutab kulme, käed tihti rinnale asetatud ( ka salatsemise tunnus), jalg üle põlve ja
7 JALGRATAS Võiks ju arvata, et jalgratas leiutati umbes samal ajal kui esimesed autodki, kui tegelikult pärinevad esimesed jalgratast meenutavad joonised juba 1495. aastast. Nende autoriks oli ei keegi muu kui Leonardo da Vinci. Tema prototüübil oli välja toodud isegi pedaalid ja kett ning on alust arvata, et esimene puidust ratas ehitati juba tema eluajal. Jalgratta eelkäiaks sai siiski kahe rattaga jooksuratas(vt Joonis 3). Sellele istuti kaksiraksi selga ja lükati jalgadega hoogu. Rohkete leiutajate tõttu ei ole kindlat ei saa määratleda ühte kindlat, kuid tuntuimad olid M. de Sivraci aastal 1790 ja sakslane Drais 19. saj algusest. Joonis 3. Jooksuratas Jooksuratas sai varsti endale pedaalid. Tõldsepa Pierre Michaux' 19- aastane poeg Ernest läks 1861. aastal jooksurattaga sõitma, kui leidis, et see on väga väsitav. Isaga nõu pidades tehti rattale vändad. 2 aastat hiljem oli neil esimene jalgrattavabrik
annaabi.ee 
