1325.a. otsustasid Culhuacani elanikud asteeke ootamatult rünnata. Asteegid said sellest teada ja põgenesid Texcoco järve ühele soisele asustamata saarele. Huitzilopochtli oli saatnud preestritele nägemuse, et tuleb paigale jääda kohas, kus kotkas istub kaktuse otsas ja nokib madu. Nii ka sündis. See pilt on praegu Mehhiko vapil. Saarele rajati linn, mis sai nimeks Tenochtitlan - Tenochi linn. Saare keskele rajati hõimu- ja sõjajumal Huitzilopochtli ja vihmajumal Tlaloci kaksiktempel - Suur püramiid ehk Teocalli - Jumala Maja. Linn koosnes 4 hõimukvartalist. 1519.a. elas seal umb. 550 tuhat elanikku ja oli maailma suurimaid linnu. Ajapikku rajati saarele kanalid, kuivendati ja ühendati 3 tammi kaudu mandriga. Ehitusmaterjal tuli osta kalasaaduste eest naabritelt, järvele rajati põldude ja aedade tarbeks ujuvad saared - nn. järvepõllud, aga vedada sinna ka magedat vett, sest Texcoco oli soolase veega. 1376.a
15. sajandi teisel poolel oli saadud oma kontrolli alla suur territoorium ning oli kujunenud asteekide impeerium. Asteekide impeerium, erinevalt inkade impeeriumist, jäi siiski linnriikide ühenduseks. Tenochtitlan oli ristküliku kujulise põhiplaaniga, keskel oli rituaalkompleks, mis oli piiratud ristkülikujulise müüriga. Valitsejate residentsid jäid sellest väljaspoole. Suure astmikpüramiidi tipus oli kaksiktempel (sõjajumal Huitzilopochli ja vihmajumal Tlaloci templid, kus ohverdati inimesi). Tenochtitlani põhjaosas asus linnaga kokku kasvanud Tlatelolco linn, mis kujunes kaubanduskeskuseks (algselt oli omaette saar). Järve ümbruses olid põllumaad, järvel endal aga ka kunstpõllud, nn chinampa, mis olid väga viljakad. Impeerium koosnes linnriikidest. Igal linnriigil oli oma valitseja, kes oli nime poolest ülikute valitud (väiksemates linnriikides ka tegelikult)
annaabi.ee 
