astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Kuna Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse ööpäev 117 Maa ööpäeva ja aasta 228 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ainult 2 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Vesi Maa põrgulik naaber Veenus võis kunagi olla meie kaksikplaneet, millel leidus suuri jõgesid, sügavaid ookeane ja kus kihas elu. Briti teadlased kasutasid NASA uurimisseadmetelt saadud radariülesvõtteid, mille põhjal sai tuvastada jõgede süsteemi, deltasid ja muid vee olemasolule iseloomulikke jooni. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline
5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Koostis sarnaneb komeedile- jäätükk. Kaksikplaneet- suhteliselt suur ja lähedal olev kaaslane Haaron. Tiirlevad ümber ühise masskeskme. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? V: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas
annaabi.ee 
