samaväärset kiirtekimpu, mille heledus on tunduvalt suurem kui Young'i kitsastest piludest tulevatel kiirtel. Veel näitas Fresnel, et interferentsipilt tuleb selgem ja teravam, kui kasutada ühevärvilist (monokromaatset) valgust. Maksimumide/miinimumide asukohti ekraanil saab arvutada Youngi katse valemitest, kui lugeda võrdseks valgusallikate kujutiste kaugusega ekraanist ning kujutiste omavahelise kaugusega. Fresnel'i kaksikpeegel. Valgusallika A peegeldumisel kahelt väikese nurga all asuvalt peeglilt tekib kaks valguslainet, mis on samaväärsed "peegli taga" asuvatelt allikatelt tulevatega. 19. Musta keha tasakaalutemperatuur: kujunemise põhjus ja arvutamine. 20. Vesiniku spektrijoonte arvutus üldistatud Balmeri valemiga. Elementide elektronkatete struktuur (Mendelejevi tabeli esimesed kolm perioodi). Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem
samaväärset kiirtekimpu, mille heledus on tunduvalt suurem kui Young'i kitsastest piludest tulevatel kiirtel. Veel näitas Fresnel, et interferentsipilt tuleb selgem ja teravam, kui kasutada ühevärvilist (monokromaatset) valgust. Maksimumide/miinimumide asukohti ekraanil saab arvutada Youngi katse valemitest, kui lugeda võrdseks valgusallikate kujutiste kaugusega ekraanist ning kujutiste omavahelise kaugusega. Fresnel'i kaksikpeegel. Valgusallika A peegeldumisel kahelt väikese nurga all asuvalt peeglilt tekib kaks valguslainet, mis on samaväärsed "peegli taga" asuvatelt allikatelt tulevatega. 19. Musta keha tasakaalutemperatuur: kujunemise põhjus ja arvutamine. 20. Vesiniku spektrijoonte arvutus üldistatud Balmeri valemiga. Elementide elektronkatete struktuur (Mendelejevi tabeli esimesed kolm perioodi). Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem
annaabi.ee 
