erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused neelamisnähtused, neelamisvõime siis seda kolloidkompleksi nimetatakse ka neelavaks kompleksiks. Kolloidide ehituses on see tuum ja selle tuuma pindmised molekulid võivad dissotseeruda ja käituda happe või alusena. Vahetult tuuma pinnal on laengut määravate ioonide kihid, selle järgneb vastasioonide kiht, millest suurem osa on tihedalt seotud eelmise kihiga. Neid kahte kihti koku nimetatakse kaksikkihiks. Osa vastasioone aga kolloidlahuse korral paikneb eemal, on nõrgemini kolloidiga seotud ja see on nn diffuusne kiht. Laengu alusel jaotatakse kolloidid kolmeks: 1) happelised ehk atsidoidsed kolloidid. Need ongi meie muldades levivad kolloidid 2) aluselised e basoidsed kolloidid 3) neutraalsed e amfoteersed kolloidid. Nt raua ja alumiiniumi kolloidid, mis käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena. Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool)
Mikrobioloogia I 2017 Kuidas võis membraaniga ürgrakkk liposoom moodustuda? • Liposoomid (lipiidsed kerakesed) moodustuvad lipiidide (rasvhapped, fosfolipiidid) segamisel veega. Lipiidid moodustavad vees spontaanselt kaksikkihi, kus hüdrofoobsed molekuli osad on suunatud sissepoole. • Liposoomi ümbritseb lipiidne kaksikkiht. • Vaata animatsiooni lipiidide organiseerumisest vees kaksikkihiks. • http://www.youtube.com/watch?v=lm-dAvbl330&featur Rasvhape e=related Rasvhapped assambleeruvad vees hõlpsasti mitsellideks ja mitsellidest moodustub esmalt kahekihiline leht ja sellest kerake, mis kasvab, kui rasvhappeid juurde lisada. Kerake jaguneb Fosfolipiid mehhaanilise jõu (nt loksutamise) toimel. Mikrobioloogia I 2017 https:// Ürgrakkude teket ja nende võimalikku elutegevust ja
3. polaarsete molekulide adsorptsioon ja orienteerumine Vastasmärgilised ioonid kogunevad selliselt laetud pinna lähedusse ja kujuneb välja ioonatmosfäär, milles eristub kaks iseloomulikku laenguregiooni. Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht. Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises. Sellist laetud kihti mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutades metalli tema enda soola lahusesse hakkavad metalliioonid läbi piirpinna minema sellesse faasi, milles nende keemiline potentsiaal on madalam. Ioonide elektrilise laetuse tõttu faasid laaduvad. (Zn/Zn2+) Elektriline kaksikkiht polariseeritavad elektroodil. Laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Lisades KI lahust AgNO3 lahusele toimub vahetusreaktsioon (vihik). Elektri tekkimine ioonse AgI
*Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. *Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht( adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid
*Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. *Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht( adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioonid). *Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises (ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga). Sellist laetud kihti, mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks . *Elektrokineetiliste nähtuste kiirust määrab potentsiaali hüpe liikuva ja liikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid
annaabi.ee 
