1949. aastal hakati sisuliselt rajoonide rajamist ette valmistama. 1944. a piiriõgvendused toimusid Moskva sunnil ainult kaarti aluseks võttes, siis rajoonide loomisel hakati läbi töötama võimalikke erinevaid variante rajoonide rajamiseks. 26. september 1950 – ENSV ÜP seadus „Maarajoonide moodustamise kohta ENSV-s“, millega: Likvideeriti maakonnad ja vallad; Teostati rajoniseerimine; Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks (varasem kolmikjaotus asendus kaksikjaotusega: külanõukogu – rajoon) Maksimaalselt joonistati paberile 43 maarajooni. Lõplikult moodustati 39 rajooni. Reformi järgselt: 5 vabariiklikku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu; 39 maarajooni, 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit, 641 külanõukogu. Uute rajoonikeskuste paikapanemisel arvestati ühelt poolt teadlaste soovitustega, kuid samas ei olnud paljud rajoonikeskused loomulikud piirkonnakeskused
Vergilius töötas eepose kallal 11 aastat, siirdus viimistlustööks materjali ja inspiratsiooni koguma Kreekasse, kuid haigestus ja suri pärast kodumaale naamist. Ta leidis, et töö pole täiuslik, on lõpetamata, ning nõudis surivoodil selle hävitamist. Augustuse tahtel seda ei sündinud. Nii jäi järeltulevatele põlvedele alles eepos „Aeneis“ ehk „Lugu Aeneasest“. Eepos koosneb 12 laulust ning seda on lihtne võrrelda eeskujuks olnud Homerose eeposte kaksikjaotusega: esimesed kuus laulu kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut Itaaliasse, viimased kuus laulu on pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimule alistamise eest. Laiemas tähenduses on eepose kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnet kajastavana on „Aeneis“ esimene
annaabi.ee 
