Nukleosiid: alus+suhkur Nukelotiid: alus+suhkur+1-3 fosfaatrühma Sidemed nukleotiidide vahel: lämmastikaluse ja suhkru vahel on glükosiidne side nukleotiidide vahel on fosfodiester sidemed H ja O vahel on vesinikside DNA struktuur: 4 desoksüribonukleotiidi A adenosiin G guanosiin C tsütidiin T tümidiin Paardumine vesiniksidemete abil: A ja T kaksikside G ja C kolmikside DNA kaksikahelad pole paralleelsed, kuid on komplementaarsed. Kaksikahelad on paremale pöörduvad. Molekulaarsed vaod: väike vagu, suur vagu. RNA on üheahelaline, DNA on kaheahelaline. DNA võib muutuda üheahelaliseks ja tagasi kaheahelaliseks. Klassikaline viis denantureerida DNAd on teda kuumutada (90+ kraadi). Täpne sulamistemperatuur sõltub DNA pikkusest ja GC nukleotiidide osakaalust. DNA peamine struktuur on parmale pöörduv kaksikheeliks ehk B-konfromatsioon. B-struktuuris
Sekundaarstruktuur biheeliks e. kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G) . Tertsiaalstruktuur tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel. Sekundaarstruktuur tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U) RNA nukleotiidid: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, uratsiil U. RNA vormid: Informatsiooni-RNA e. mRNA esimene, mis moodustub DNA kõrvale: info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta. Transport-RNA e. tRNA: aminohapete transport. Ribosoomi-RNA e. rRNA võtab os valgusünteesist RNA ülesanne päriliku info realiseerimine.
Geenitehnoloogia seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning in vitro (katseklaasis) töötlemises. Sellele järgneb töödeldud lõikude siirdamine, kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse.Geenitehnoloogia tekkimise oluliseks baasiks oli rekombinantse DNA metoodika loomine, mis omakorda sai alguse tänu restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamisele bakterites 1970. aastal. Restriktaasid lõhuvad DNA molekuli kaksikahelad komplementaarseteks üheahelalisteks fragmentideks, millel on nn kleepuvad otsad. Lahuses kokku viidud paarduvate otstega fragmendid ühinevad ja ensüümi ligaas abil luuakse ka kovalentsed sidemed. 8. Geenitehnoloogia arstiteaduses - Tänapäeval kasutatakse igapäevaselt geenitehnoloogiat arstiteaduses. Näiteks saab juba teha uuringuid millised haigused võivad sind tabada ning mis on sinu võimalik eluiga. Seda kõike uuritakse just geenitehnoloogiaga
ehk geenimanipulatsioon seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning in vitro töötlemises. Sellele järgneb töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia tekkimise oluliseks baasiks oli rekombinantse DNA metoodika loomine, mis omakorda sai alguse tänu restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamisele bakterites 1970. aastal. Restriktaasid lõhuvad DNA molekuli kaksikahelad komplementaarseteks üheahelalisteks fragmentideks, millel on nn kleepuvad otsad. Lahuses kokku viidud paarduvate otstega fragmendid ühinevad ja ensüümi ligaas abil luuakse ka kovalentsed sidemed. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Eesmärk ravida teatud haigusi.
See järjestus toimib ka ilma Fis valguta, siis DNA kõverdub ja aitab eksponeerida promootoreid. Fis valgu seondumisel aga tagatakse kindalt avaldumine. Kokku toimib siis transkriptsioon – 100 x rohkem. RNA protsessimine Ribosoomi RNA sünteesitakse ühe pika eellasena (-5500 nukleotiidi). ―― 300S Selle eellasRNA moodustab iseloomuliku sekundaarstruktuuri. Järjestused, mis on 16s rRNA, 23 S rRNA ja tRNA „otstes“ on järjestused, mis paarduvad homoloogiliselt. Tekkivad kaksikahelad on äratuntavad Rnaas III-le. St eellasRNA sisaldab eelpool mainitud RNA-de lõike endas ja need kleepuvad kokku, moodustades lingusid, mida lõikavad kleepumiskohast lahti Rnaas III-ed ja moodustavad subühikuid → vabanevad 16S rRNA ja 23S rRNA eellased. Peale Rnaas II rakenduvad järgmised Rnaasid, mis on tundlikumad ribosoomi valkude seondumisele. Kui on ribosoomi valgud, siis ei lõika. Lõikab sealt, kust ribosoomi valke pole seondunud. Rnaas P – spetsiifiliselt lõikab tRNA 5’otsa
annaabi.ee 
