Sokrates arvates, et üksnes teadmine võimaldab inimesel tema käsutuses olevaid vahendeid, näiteks rikkust ja tervist, mõistlikult kasutada heaolu ja õnne saavutamiseks. Siit lähtudes püstitas ta järgmise süllogismi. Rikkus ja tervis iseenesest pole ei hea (hüve) ega kuri. Nad saavad üheks või teiseks sõltuvalt teadmisest või võhiklusest. Järelikult on teadmine hea (hüve, agathon),teadmatus aga halb (pahe, kakon). Teadmine ühiskonnas ,,Et seadust rikkuda ja mitte kuuletuda olgu jumalale või inimesele on halb ja häbiväärne, seda ma tean." Inimese loomus hoiab tagasi käitumast selliselt, nagu ei tohi käituda. Sokrates hoolitseb selle eest et: ,,Sest midagi muud ma ju ei teegi, kui käin ringi ja püüan veenda igaüht, olgu noort või vana, et ta esmajoones ei tunneks muret keha ja raha pärast, vaid kannaks hoolt selle
palju fragmente: 13 jambist lühieeposest ,,Hekale" (Theseusest) Pühade ja riituste tekkelugusid sisaldavast kataloogist ,,Aitia" (,,Algpõhjused", 4 rmt) Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes" (,,Tahvlid" või ,,Nimistud", 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida Luules eelistas väikevorme (mega biblion mega kakon, õieti to mega biblion ison t megal kak `suur raamat on sama, mis suur pahe') Tekstid on õpetatud ja viimistletud, rõhutatakse ebatavalisi detaile, vähetuntud motiive: kogu Aleksandria luule eripära! Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutel 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Apollonios Rhodios - Kallimachose õpilane. Ilukirjanduslik põhiteos: hellenismiaja ulatuslikem eepos Argonautika (4
annaabi.ee 
