Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule. Peale Kolumbuse hakkasid Ameerikat uudistama ka portugallased, hispaanlased ja inglased. Kõrgkultuur ja kolooniad: Enne hispaanlaste vallutusi olid Vana-Ameerikas elanud indiaanlased saavutanud kõrge kultuuritaseme. Peamiselt põhines see põlluharimisel. Juba viiendal aastatuhandel enne meie ajaarvamist viljeleti mehhikos maisi, hiljem ka sojauba, kakod, puuvilja ja maapähklit ning Lõuna-ameerikas isegi kartulit. Andides tegeleti ka karjakasvatusega. USA põhiterritooriumi põlisasukad ongi indiaanlased, kes kuuluvad paljudesse hõimudesse. 16 sajandil tungisid sinna hispaanlased, kes maabusid Mehhiko lahe rannikul ja 17. sajandi alguses saabusid Kanadast prantslased. Walter Raleigh oli esimene inglane, kes üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua, kuid see ei õnnestunud. Esimene alaline inglise koloonia rajati 1607. aastal. Esimene
keskmist kogust kakao flavonoole. Teisi flavonoole sisaldavaid toiduaineid ei lubatud neil katsealustel tarbida. Neid võrreldi inimestega, kes jõid vähe kakaod. Dr Giovambattista Desideri, uuringu üks põhiautoritest ütles, et see uuring andis paljulubavaid tulemusi kakaoflavonoolide kasulikkuse kohta, mis osana kontrollitud kalorsusega ja tasakaalustatud toitumisest, võivad parandada kognitiivseid funktsioone. (Tass kakod päevas ..., 28.11.2012) 5 MÄLU VÕIB HAKATA VÄHENEMA JUBA 30NDATES ELUAASTATES Küsitlusest, millele vastas rohkem kui tuhat üle 50-aastast inimest, selgus, et keskmiselt hakkab mälu halvenema 57-aastaselt, kuid on ka juhtumeid, kus mäluprobleemid tekivad juba 30ndates. Kümme protsenti inimestest väitis, et nende mälu hakkas vähenema 40ndatel eluaastatel ja kuus protsenti, et juba 30ndates, vahendas The Telegraph.
annaabi.ee 
