Aasias on kümme maailma kõrgeimat mäetippu, aga ka madalaim maismaapunkt Surnumere kaldad, mis asuvad 393 m allpool merepinda. Aasias, eriti mandri troopilises lõuna- ja kaguosas, elab tuhandeid loomaliike. Ent inimesed, kes kütivad loomi nende karusnahkade pärast, on viinud paljud liigid väljasuremisohtu. Ohustatud liikide hulka kuuluvad hiidpanda, orangutang, tiiger ja lumeleopard. Aasias elab lind Kassikakk (Bubo bubo) on suurim kaklane. Kehapikkus on 6067 cm, tiibade siruulatus 160190 cm, kaal 24 kg. Pesa teeb maapinnale või kalju peale suure kivi või puu kõrvale.Kurnas on 24 muna. P-Ameerika Pindala: 21 517 000 km² Rahvaarv: 481 212 000 Riikide arv: 23 Suurim riik: Kanada Väikseim riik: Saint Kitts ja Nevis Kõrgeim mäetipp: McKinley (6194 m) Suurim järv: Ülemjärv (82 103 km²) Pikim jõgi: Missouri (4090 km) Suuruselt on Põhja-Ameerika maailma kaheksast maailmajaost kolmas, rahvaarvult neljas. Põhja-
(eoy.ee) Kaklaste liigirikkusest Rootsis Rootsis on 11 liiki kaklasi: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg- kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk+ Bubo bubo, Kodukakk Strix aluco, Kõrvukräts Asio otus, Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbräts Glaucidium passerinum, Loorkakk Tyto alba, Vöötkakk Surnia ulula. Tutvustame siinkohal neist mõnede arvukust Rootsis: Kassikakk ehk öökakk: Kassikakk on suurim Rootsi kaklane. Kassikakk on Rootsis looduskaitse all. Kassikaku liigi vähenemise algas 1950-ndatel ja 60-ndatel. See oli eelkõige tingitud keskonda järjest enam sattuvate toksiinide pärast. 60-ndatel hakkas Rootsi enam tähelepanu pöörama kassikakule.(nordensark.se) 1960 sai alguse esimene kaklaste liiki kaitsev projekt. See hõlmas Göteborgi , Hallandi , Bohusläni , Dalslandi , Västergötlandi ja Smålandi. Projekt oli nii edukas, et lõpetati 1983-ndal aastal