piima. Sellest ajast tuntakse piimasokolaadi. Tahket sokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810. aastal Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid sokolaaditootjaid firma Georg Stude 19. sajandi teisel poolel. Sisaldus Puhas, magustamatta sokolaad sisaldab kakaovõid ja puhast kakaod. Enamik sokolaade tänapäeval on segatud suhkruga. Need on soklaadid, mida meie kutsume magusateks. Puhast kakaod saadakse kakaoupuu viljadest, kakaoubadest. Valge sokolaad sisaldab samuti piima, kuid mitte oamassi ega kakaopulbrit. Kakaosaadustest ainsana on kasutatud kakaovõid. Valge sokolaad on väga magus ja seda tarvitatakse tihti magustoitude valmistamisel. Mõju tervisele Sokolaad sisaldab aineid, mis mõjuvad inimese psüühikale. Sokolaad sisaldab ainet, mis on mõjub mürgina loomadele, näiteks koertele ja kassidele. Teadlased kinnitavad, et sokolaad võib alandada vererõhku.
Joonis 3. Pilt Grossi toidukaupluse kaerakliide ja riisi paigutusest (Foto:Mari-Liis Voronkov) 9 10 3 KAKAO ,,Kakao (Theobroma cacao) jumalate ja kuningate toit, afrodisiaakum, supertoit ... kakao on aegade algusest olnud üks glamuursemaid toiduaineid ning oma veetlust pole ta siiani kaotanud." (https://mexgourmet.wordpress.com/2014/10/08/mehhiko- toidu-ajalugu-iii-kakao/) Kakao teekond on meieni olnud üsna pikk. Kakaoupuu pärineb Lõuna-Ameerika lähisekvatoriaalsetest piirkondadest, kuid kasvatama hakati aga Kesk-Ameerikas umbes 12.sajandil eKr. Tol ajal ei kasutatud kakaoube, vaid kakaoviljade magustat viljaliha, millest valmistati ka alkohoolsied jooke. (http://cocoa.ee/et/) Euroopasse tõi kakaoube esimesena Kolumbus, kuid ta ei pidanud seda eriti oluliseks. Tuntuks sai kakao siis, kui Mehhiko vallutaja Herman Cortés saatis Hispaania kuningale Karl V-le kakaoube koos asteekide joogiretseptiga