Ajalugu Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu Bulgaariasse ja sealt Idamaadesse ning lõpuks Aasiasse. Liigitus Harilikust paprikast on aretatud nii köögiviljana tarvitatava salatipaprika kui ka maitseainena kasutatava vürtspaprika (tsillipaprika) sordid. Peamiselt troopikas viljeletakse vürtsitaimena veel kibedat paprikat, mida tuntakse ka kirbiku ehk kajenni paprika nime all. Maailm ja Eesti Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka. Eestis kasutatav paprika on põhiliselt importköögivili. Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Toiteväärtus Paprika on kõrge dieetilise väärtusega ja väga vitamiinirikas köögivili. C-vitamiini sisalduse poolest
immuunsussüsteemi ja kaitsevad vähi eest. Tšillipipart kasutatakse isutuse, ninaverejooksu, peavalu, hambavalu ja veel paljude teiste terviseprobleemide korral. Uuringud on näidanud, et tšilliga maitsestatud toit langetab insuliini taset kehas, muudab veresuhkru taseme stabiilseks ning vähendab ülekaalulisuse ja diabeedi riski. Uuringu käigus tarbisid katsealused 30 grammi tšillit iga päev, kuid positiivset efekti on märgatud ka neil, kes söövad tšillit kaks- kolm korda nädalas. Kajenni pipar: suurendab sülje tootmist, ensüümide aktiivsust ja stimuleerib maomahla teket , kiirendab sooltetööd ning on gaasidevastase (karminatiivse) toimega; toimib põletikevastaselt, olles abimeheks artriidi, diabeedi, psoriaasi ja teiste autoimmuunhaigustega kaasneva süsteemse põletiku leevendamisel; sobib tulisest loomusest hoolimata paradoksaalsel kombel soolehaavandite raviks; on tsirkulatoorne stimulant, kiirendades nii lümfaatilist „pulsirütmi“
Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu Bulgaariasse ja sealt Idamaadesse ning lõpuks Aasiasse. Liigitus Harilikust paprikast on aretatud nii köögiviljana tarvitatava salatipaprika kui ka maitseainena kasutatava vürtspaprika (tsillipaprika) sordid. Peamiselt troopikas viljeletakse vürtsitaimena veel kibedat paprikat, mida tuntakse ka kirbiku ehk kajenni paprika nime all. Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka. Eestis kasutatav paprika on põhiliselt importköögivili. Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult
annaabi.ee 
