- seos teiste varaobjektidega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms); - kasulik eluiga (amortisatsiooninorm); - arvestatud amortisatsioon (kulum); - ümberhindluse kuupäev; - varaobjekti asukoht; - varaobjekti amortisatsioonikulu eelarvetunnused; - kogus. Varakaardid avatakse FISis nii bilansis kajastuvatele põhivaradele kui ka bilansiväliselt arvestatavatele põhi- ja väheväärtuslikele varadele. Bilansivälise põhivara soetusmaksumus on 0 eurot, kuid FISi tehnilistel põhjustel võetakse taoline vara arvele soetusmaksumuse ja kulumiga 0,01 eurot. Varakaardile märgitakse kulumikoodiks 0000 (ei amortiseerita). Bilansivälise väheväärtuslike varade elueaks on varakaardil märgitud 1 kuu, mistõttu nende
ja küttematerjalidest. Kolmandas peatükis on kirjeldus AS-i Tamsalu Kalor poolt läbiviidud investeerimistest ja nende mõjust Tamsalu piirkonna soojatootmisesse ja tarbimisse. Neljandas ehk viimases peatükis on analüüsitud AS-i Tamsalu Kalor haldusala, kaugkütte müüki Eestis, Tamsalu piirkonna piirsoojahindasid aastatel 1994- 2014 ja on võrreldud ka Tamsalu soojahindu teiste Lääne-Virumaa asulatega aastatel 2001 ja 2013. Kõigi antud uurimistöös käigus kajastuvatele soojahindadele on lisatud käibemaks (juhul kui pole teistmoodi väidetud), nende algsel puudumisel on autor need lisanud lähtuvalt sellest, milline oli sellel ajaperioodil Eestis kehtestatud käibemaks. Uurimistöö allikateks on suuremas osas ajalehtedes ja internetis ilmunud artikleid AS-i Tamsalu Kalor kohta. Lisaks sellele viisin ma läbi suulised intervjuud AS-i Tamsalu Kalor juhtkonnaga ja oma isaga. Suureks abiks oli ka 1998. aastal Tamsalu linna ja
annaabi.ee 
