Päris kindla ümberkehastumise-uskumusena ei saa nimepanekut vanavanemate järgi siiski tõlgendada, sest pole teada, et Eestis oleks seatud tingimuseks, et vanaisa või vanaema peab sellisel juhul surnud olema. Mõnede teadete järgi on see nii olnud näiteks Rootsis, Bulgaarias ja judaistlikus traditsioonis, kuid selle võis põhjustada ka kartus, et koos nime äraandmisega kaob õnn ja tervis ning inimene võib surra. Et tegemist võib meil siiski olla kajastusega vanast soome-ugri kujutelmast, osutab see, et nii handid kui mansid uskusid, et lapses kehastub surnud sugulase hing. Mõnelgi pool pandi lapsele nimi alles siis, kui oli arbumisega kindlaks tehtud, kes sugulastest on ümber sündinud. Kujutelm, et esivanema nime andmine tähendab ühtlasi tema ümberkehastumist, oli tuntud ka laplastel. (Valk 2009) Ainult harva on Eestis põhjendatud, miks on lapsele antud vanavanema nimi: siis saavat
mingeid seisukohti selle teema kohta. Vastanutest 57(M 10 ja N 47) omavad oma sõnul selliseid inimesi tutvusringkonnas ja 43 (M 20 ja N 23) ei oma. Kuna vastanute seas on aga ka äärmiselt noori (noorimad vastajad ju 12, 13, 14 aastat vanad), siis võib-olla ei oska nad ka suhete tõsidust määratleda. Uurisime, kas inimestel on lesbist või homost tuttavaid, siis tahtsime ka teada, kuidas on tegu avaliku huvi ja meedia kajastusega selle teema osas. Kindlasti mõjutab ka see inimeste suhtumist teemasse. Küsimus kõlas järgmiselt: Üldiselt pole mul otseselt homode- ja lesbide vastu midagi, küll aga leian, et viimasel ajal kajastatakse seda kõike liiga palju (nt. homoparaad jne). Küsitluse järgi arvab 55 vastajat (N 35, M 19), et viimasel ajal on samasooliste teemad liiga palju kajastatud, samas 45 (35 N ja 10 M) vastajat seda ei arva. Tõesti on viimastel aastatel alles
annaabi.ee 
