Alates sellest teosest, kasutab Berg varjatud programmi. Ta tundis huvi sümbolite vastu. I ooper „Wozzeck“ lõpetab1922 EE 1925, Berliin Ooper põhineb Georg Büchneri näidendil „Woyzeck“ (erinevus nimedes) Ooperi ülesehitus lähtub eelkõige ühest tervet teost läbivast juhtmotiivist, millest helilooja tuletab hiljem ülejäänud teemad. Wozzeck – tüüpiline ekspressionistlik kangelane – ühiskonna rataste vahele jäänud inimene. Ühiskonda kajastavatel tegelastel ei ole konkreetseid nimesid (näiteks Kapten, Doktor) Grotesk – mingi veidruse välja toomine. Traagika – vaenulik, ükskõikne ühiskond. Naispeategelane – Marie, Wozzecki laulatamata naine. Ülemtrummar (tambourmajor) Wozzek tapab Marie, kuna viimane petab teda ülemtrummariga. Viskab noa vette, kuid ninnes seda veel kaugemale viskama, upub. Viimane stseen ooperis on M. maja ees. Lapsed mängivad. Lapsele öeldakse, et ta ema on surnud, kuid ta ei saa sellest aru.
(Genealoogiat tuleb siin vaadelda kui ühte eugeenilise uurimistöö metoodilist aspekti perekonnauuringute abil üritati kindlaks teha erinevate haiguslike, vaimsete, kuid ka antropoloogiliste tunnuste pärandumist.) Eugeenika areng Eestis oli pidev kuni iseseisvusaja lõpuni. Eestist sai üks väheseid maailma riike, kus võeti vastu steriliseerimise seadus, Tartu ülikooli juurde loodi Eugeenika Instituut ning tõutervishoiust räägiti esinduslikel riigi arengut kajastavatel foorumitel Rahvusliku Kasvatuse Kongressidel. Steriliseerimise seadus jõustus 1937. a 1. aprillist ning nägi sundusliku steriliseerimise (raseduse katkestamise) ette juhul kui parilikult vaimuhaiged, nõdramõistuslikud, raskel kujul langetõbised ning pärivuse teel edasikantavate raskete kehaliste vigadega isikud on kas sugutungi tõttu ohtlikud endale ja ühiskonnale või nad võivad sigitada järglasi juba mainitud tunnustega. Keelatud oli steriliseerida alla 10aastasi
annaabi.ee 
