19 saj anti korraldus pärisorjs ametlikuks kaotamiseks ent rahva rõhumine jätkus. pool saj peale seda hakkas eestlaste hulgas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.Nad hakkasid tundma huvi maa rahvuse,keele ja mineviku vastu.Hakati arendama eesti keelt ,kirjastama emakeelseid raamatuid ja koguma rahvalaule ja luulet. Ilmus F.R. Kreutzwaldi rahvaluule ainestikul ja regivärsi vormis loodud eepos Kalevipoeg.Ärkamisaja meeleolusid kajastad oma luules Eesti esimene naisluuletaja Lydia Koidula.Tema isa J.V Jannsen toimetas esimest nädalalehte Postimees, kus neid luuletusi ka avaldati. Üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegutsenud kultuuritegelasi oli Karl August Hermann(1851 1909).Ta sündis Põltsamaal sepa pojana,kuid omandas mitmekülgse hariduse.Ta tegeles kirjakeele ühtlustamisega ning õpetas ja koostas ise õpikuid.1882. a sai temast ajalehe Postimees toimetaja, mille juures hakkas ta välja andma ka
perioodiliselt, näiteks aasta 2009 kohta tervikuna, või pooleks aastaks või kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava kuu lõpuni. Ning äramärkimist leiavad kauba (plekkämbrite) müügisummad, ostusummad, kulud üldisele tegevusele (rendid, telefoniarved), palgakulud ja finantskulud-tulud. Neid andmeid kokku liites-lahutades saadki kasumiaruande reale ,,Aruandeaasta kasum" õige ja ilusa numbri, millise kajastad omakorda bilansis (noo, millisel real?) aruandeperioodi kasumina (kahjumina). Kasumiaruanne on alati bilansi juurde kuuluv osa, lahutada neid ei saa. Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist
Samuti 17 peab bioloogilise vara õiglane väärtus või soetusmaksumus olema usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega. Uurija järeldab, et bioloogilist vara kajastatakse käibevara grupis juhul, kui eesmärgiks on vara edasimüümine ning põhivara grupis juhul, kui eesmärgiks on põllumajandusliku toodangu saamine. Uurija leiab, et mõistlik on bioloogilisi varasid bilansis ja vastavates lisades kajastad rühmade kaupa. Bioloogilisi varasid võib rühmitada tarbitavateks ja tootvateks varadeks. Teise võimalusena võib bioloogilisi varasid liigitada valmidusastme järgi küpseteks ja ebaküpseteks. 1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate bioloogiliste varade ümberhindlusest tekkivaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel „Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt” (RTJ 7, 2011, §37)
annaabi.ee 
