kaasa sagedusefektiivse võimenduse. väljakiirgamisel B korda väiksemat SONDEERIVAD SIGNAALID- energeetilist nivood. _ Ohutu sondeerivaid signaale kirjeldatakse keskkonnale. amplituudi ja faasi abil: s(t)=A(t)cos(0t+(t)+0). Kuna w0 on konkreetse sondeeriva signaali kirjeldamisel püsiv, siis minnes üle kompleksamplituudile, võib see analüütilises kirjes elimineerida, ehk eraldame signaalist kõrgsagedusliku komponendi. Kajasignaal erineb sondeerivast signaalist märki iseloomustavate parameetrite vektori võrra. Eeldades, et märgi mõõtmed on sadu kordi väiksemad kui sensori ja märgi vaheline kaugus ning selle dünaamika ei tingi kajasignaali olulisi muutusi sondeeriva signaali kestuse vältel, siis A( t, x) =U0 A( t -) MÄÄRAMATUSE FUNKTSIOON- optimaalne kajasignaali vv formeerib oma väljundis parameetrite vektorist sõltuva funktsiooni. Kuna impulsssüsteemides on viiteaeg tavaliselt suurem sondeeriva signaali
liku impulsi. Ülikõrgsageduslik impulss suunatakse mööda õõnsat laine- juhet läbi antenni ümberlüliti kitsa suunakarakteristikuga antenni. Objektilt peegeldunud kaja suunatakse antennist läbi antenni ümberlüliti vastuvõtjasse, mille esimeseks astmeks on segisti. Ülikõrgsadesulike võnkumiste võimendamine on keeruline, sellepärast tuleb kajasignaali sagedust vähendada. Seda ülesannet täidab segisti. Segistisse siseneb ühelt poolt vastuvõetud kajasignaal ja teiselt poolt hetereodüüni – mõne millivatise võimsusega ülikõrgsagedusliku generaatori - sagedus, mis on 30...60 MHz madalam kajasignaali sagedusest. Segisti väljundist suunatakse 30 – 60 MHz sagedusega võnkumised vahesagedusvõimendisse, kus teda võimendatakse 10 ...1014 korda. 12 Vahesagedusvõimendist võimendatud kajasignaal liigub detektorisse, kus
annaabi.ee 
