Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks. Ultraheliga saab uurida ka merepõhja sügavust ja põhja reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloeks (sõnast: kajalood) Kajaloodi saatja suunab merepõhja lühikese ultrahelisignaali. Heli peegeldub merepõhjalt kajaloodi vastuvõtjasse. Registreeritakse ajavahe väljasaadetud ja vastuvõetud signaalide vahel. Kuna heli kiirus vees on teada, siis saab automaatselt arvutada kauguse merepõhjani: kaugus = 0.5 x aeg x heli kiirus vees (1500 m/s). Töösagedused: 50 kHz sügav vesi, väiksem täpsus 192 ja 200 kHz madalamad veed, kitsam vaatevälja nurk, täpsem pilt
Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks. Ultraheliga saab uurida ka merepõhja sügavust ja põhja reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloeks (sõnast: kajalood) Kajaloodi saatja suunab merepõhja lühikese ultrahelisignaali. Heli peegeldub merepõhjalt kajaloodi vastuvõtjasse. Registreeritakse ajavahe väljasaadetud ja vastuvõetud signaalide vahel. Kuna heli kiirus vees on teada, siis saab automaatselt arvutada kauguse merepõhjani: kaugus = 0.5 x aeg x heli kiirus vees (1500 m/s). Töösagedused: 50 kHz sügav vesi, väiksem täpsus 192 ja 200 kHz madalamad veed, kitsam vaatevälja nurk, täpsem pilt
annaabi.ee 
