Kõikidele organismidele on väga oluline vesi. Kõrbetaimed on kohastunud kasvma vähese veega (pikk juurestik, kitsad karvased lehed, et vesi ei auraks või vahajas välimus). Väga oluline on kohastumine toidu saamiseks kõigil organismidel. Organismide kooselu Koloonialisus on ühe liigi isendite elamine või pesitsemine väikesel territooriumil. Näiteks on kolooniad sipelgatel, künnivares, kajakatel tiirudel, ümisejad jt. Koos elades on ohutum keegi valvab või koos aetakse vaenlane ära. Ühiselt on ka lihtsam saaki hankida. Sümboos kahe erinevasse liiki kuuluvad organismi vastastiku kasulik kooselu. Loosuses esineb sümboosi võrdlemisi palju. Näiteks seened ja puud. Seeneniidistik saab puu juurtest orgaanilisi aineid oma eluks, kuid puu juured saavad tänu seentele vett ja mineraalaineid.
(Valker 2008) 5. Võrdle lühikese ja pika elueaga linnuliike. Too välja vähemalt kolm erinevust 1) Pikaealistele lindudele on tavaline, et emaslinnud on väga truud isaslinnule ning, et isaslinnud teevad tihtipeale lähenemiskatseid teistele emastele lindudele. Lühiealistel lindudel on see aga teistiti, näiteks värvulistel, nendel otsivad ka emaslinnud tihti paariväliseid suhteid. (Javois 2011) 2) Pika eluaega liikidel on kurna suurus reeglina väike ja fikseeritud. Näiteks on kajakatel kolm muna, paljudel kahlajatel neli muna ja paljudel kontkastel kaks. Osadel pika eluaega linnu liikidel, näiteks tiirudel ja lagledel, varieerub aga kurna suurus siiki väiksemates või suuremates piirides. Lühikese eluaega liikidel on kurna suurus suurem, mis on seotud sellega, et oma lühikese eluaja jooksul ei jõua nad nii palju pesitseda kui pika elueaga linnud. (Gimbutas 2013) 3) Teadlased uurivad enamasti lühikese eluaega liike, näiteks värvulisi, kellelt saab andmeid
kala. Põhjuseks võib olla toitumisveekogu asumine kolooniale märgatavalt lähemal kui prügimäed. Kui lindudel on valida mitme toitumisala vahel, ei pruugi ühe sulgumine vähendada lindude arvukust. (Lodjak 2008). Prügimägede toidulaud on rikkalik ja piiritu. Suurematel lindudel on oma osa saamisel muidugi eelis, kuid süüa jätkub seal nii väikestele kui suurtele. Prügimajandusel ja näiteks kajakatel on väga tihe seos. Kui pole prügimäge, pole ka nii rikast toidulauda ning lindudel jääb üle rännata uutele asumaadele, millega kaasneb linnuarvukuse langus. Prügimägesid peetakse isegi üheks parimaks linnuülikooliks. See tähendab, et sealse kõrge lindude arvukuse tõttu on võimalik neid seal hõlpsasti vaadelda ja uurida. Prügilate põhikülastajateks on hõbekajakad, kes armastavad neid kohti üle kõigi. (Mustimets 2005)
valivad pesakohaks tihti mõne rannalähedase suure kivi või võib näha ka järvesaartelt, rabalaugastelt. (Linnumääraja , 2015) Pilt 7. Hõbekajakas (Larus argentatus), Pilt 8. Hõbekajakas (Larus argentatus), (Autor: Kerli Neljas), 2015 (Autor: Jaak Põder), 2007 2.4.2.2 Kalakajakas (Larus canus) Minu aatluse analüüsides võib arvata, et kalakajakal on sarnane välimus nagu hõbekajakal, kuid suurus on neil erinev. Paljudel kajakatel on helehall mantel või hoopis pea ja rind hallikaspruunid ning ülemine kehapool pruuni soomusmustriga. Pea ja alumine kehapool on rohkem valged. Tiiva otstest on musta värvi. Nokk on pikk ja allapoole kaardus ning kollast värvi. Jalad on kollast värvi. (Vaata pilt 9,10) Kalakajat nagu ka hõbekajakat leidub rohkelt ka mereääres, sest nad toituvad kalast. Kuna Haapsalu on mereäärne linn, siis leidub neid ka linnas, näiteks laternapostidel, kus ta otsib endale meelepärast toitu
annaabi.ee 
