Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama. Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas, et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud. Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka lennata, aga see ebaõnnestus. Äkki oli varese peakohal kajakakisa. Mardu päästis juba teist korda Mihkli. Kuid ka edaspidi käis Mihkel ainult vanaema järel. Aeg oli kaalikaid istutada. Vanaema pani taime auku ja Mardu kastis. Kui nad peenra lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud, kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel. Ühel päeval tuli Leemet koos Kaarliga ja kaasas oli neil tort. Sellist ilusat torti polnud sealperes veel nähtud
Pärnule sobiva ettepaneku. Lisaks peab sel juhul olema kindel suund juba praegu, et me tahame olla nt selline kuurort 20 aasta pärast. Muidu juhtub nii, nagu kleiti ostma minnes, ei tea suurust ega värvi, aga tahaks lihtsalt ilusat kleiti. See on ju absurd. Tahame kuurordimaksu, aga ei tea veel milleks või millist kuurorti soovime. Mõnes mõttes peaks saadav raha kompenseerima ka seda, et me praegu ei oska müüa merekohinat, päikesepaistet, kajakakisa ja sedasama, mida on 170 aastat loodud ehk me ei suuda seda tsooni siin eraldi müüa kui teemaparki. Jube uhke oleks Lõuna tänavat 85 Lisa 2 järg mööda rannarajooni minna nagu legolandi, ostad päevapileti, mille eest võib ringi käia. Teenuste eest tuleb muidugi eraldi juurde maksta. Sellega oled panustanud nii loodusliku kui ka ajaloolise keskkonna eest ja saad seda kõike nautida.
annaabi.ee 
