nälginud vanakesele. Kogu seda aega võinuksin ma kasutada lennutrenniks - nii palju põnevat jäi veel selgitamata. Ja peagi oli kajakapoiss Jonathan jälle omapead avamere kohal, näljane, õnnelik, katsetav. Eesmärgiks oli tal nüüd kiirus; ning nädalaga sai tast sööstlennu nobedaim kajakas. Tõusnud tuhande jalani, rapsinud tiibadest välja viimse kui võhma, pikeeris ta püstloodis vahkvaleva jutina alla lainekribu suunas; ning ta avastas põhjuse, miks kajakail polnud kunagi õnnestunud see välklev äkksööst. Juba kuuendal langemisviivul liikus ta seitsekümmend miili tunnis, aga sellisel kiirusel muutub harjumata kajakatiib abituks, annab vastusurvele järele, murdub vinklist välja. Vahel juhtus nii. Kuitahes ettevaatlikult ta end ka kukutas, kogu senist oskust mängu pannes, suurel kiirusel kaotas ta võime oma keha valitseda. Rebi aga rebi end tuhande jala kõrgusele. Algul aiva otse üles ja siis tiheda tiivavehkimisega vuhinal alla.
võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda. Kui isendid liiguksid alal koordineerimatult igaüks omaette, oleks neil pidevalt suur tõenäosus sattuda kohta, mille keegi on alles äsja tühjendanud. Selle vältimiseks on kasulik liikuda alal ringi süsteemipäraselt ja gruppidena. Nii on käitumas leitud näiteks paljusid seemne- või taimetoidulisi linde mittepesitsusajal. • seltsing kui informatsioonitsenter – Paljudel juhtudel sõltub toidu leidmine juhusest (nt kajakail, kes toituvad pidevalt ringi liikuvatest kalaparvedest, raipesööjail jt). Loomadel, kes pesitsevad kolooniatena, kust käiakse toitu otsimas kaugemal, saavad teised koloonia liikmed informatsiooni toiduallika asupaigast selle järgi, kust suunast pöörduvad saagiga tagasi kolooniasse need isendid, kel saagileidmisega õnneks oli läinud. Enamasti ei ole neil puhkudel siiski tegemist vabatahtliku infoedastusega, vaid seda infot lihtsalt pole võimalik varjata.
annaabi.ee 
