Majandusliku poole pealt peab kaitsealade võrgustiku ülalpidamine olema jõukohane ja ühiskondlikult vastuvõetav. Võrgustik peab olema majanduslikult efektiivne. Milline roll on kaitseala võrgustiku siduselementidel (plussid ja miinused)? Kaitseala võrgustiku siduselemendid (ökoloogilised koridorid, joon- ja ribakoridorid, rohekoridorid), mis kujutavad endast looduslike elupaikadega maariba, aitavad liikidelt liikuda ühelt kaitstavalt alalt teisele. Plussid: soodustavad geneetilise mitmekesisuse säilimist ja sobivate elupaikade asustamist. Koridorid võivad muuta üksteisest isoleeritud kaitsealadel paiknevad populatsioonid omavahel seotud metapopulatsiooniks ja nõnda suurendada liigi pikaajalise säilimise tõenäosust. Koridorid võimaldavad rännata toiduotsingutel. Miinused: koridorid võivad soodustada invasiivsete võõrliikide ja haiguste levikut.
Esinduslikkus tähendab, et kaitsealal peaks olema esindatud nii palju elurikkuse aspekte (liike, elupaiku, kooslusi jne) kui vähegi võimalik ning need peaksid olema heas, ökoloogiliselt terviklikus seisundis. 3) Milline roll on kaitseala võrgustiku siduselementidel (plussid ja miinused)? Kaitseala võrgustiku siduselemendid (ökoloogilised koridorid, joon- ja ribakoridorid, rohekoridorid), mis kujutavad endast looduslike elupaikadega maariba, aitavad liikidelt liikuda ühelt kaitstavalt alalt teisele. Plussid: soodustavad geneetilise mitmekesisuse säilimist ja sobivate elupaikade asustamist. Koridorid võivad muuta üksteisest isoleeritud kaitsealadel paiknevad populatsioonid omavahel seotud metapopulatsiooniks ja nõnda suurendada liigi pikaajalise säilimise tõenöosust. Koridorid võimaldavad rännata toiduotsingutel. Miinused: koridorid võivad soodustada invasiivsete võõrliikide ja haiguste levikut. Koridorides
, 2006). 9 2.2. Merekaitsealade võrgustike olulisus Isoleeritud kaitsealad ei suuda tihtipeale pikaajaliselt säilitada bioloogilist mitmekesisust ning seepärast on vajalik luua kaitsealade võrgustik, mis ühendab nii olemasolevad kui loodavad kaitsealad (Roberts, 1997). Kui spetsiifilise kaitsealaga ühenduses olevad paigad on ohustatud, võib vastava ala kaitsmine osutuda ebaefektiivseks juba seetõttu, et kaitstavalt alalt liiguvad organismid erinevate vajaduste rahuldamiseks - toitumine, paaritumine jne - ohustatud või mittekaitstud suurema riskiga piirkonda. Kaitsealade loomisel peab arvestama liigispetsiifiliste mõjudega elupaikade hülgamisel ja fragmenteerumisel koos elupaikade liigilise koosseisuga. Tuginedes nendele suhetele on oluline üles märkida kohalike liikide esinemise tõenäosus. Kaitsealade võrgustikud on selle tulemusena võimelised esindama kõiki liike (Martin et al., 2006).
annaabi.ee 
