7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; 8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole seadusega teisiti sätestatud. Kaitsja on kohustatud: 1) kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mitte süüdistavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi; 2) hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid (lubatud avaldada kaitsealusele). Kaitsealuse kohta käivaid andmeid, mis on saanud teatavaks kohtueelse menetluse käigus, võib kaitsja avaldada
Sellest ja põhiseaduse §-st 21 lähtuvalt on Riigikohus varem konstateerinud kaitseõiguse põhimõtte kehtivust Eesti õiguskorras (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari 2002 määrus asjas nr 3-1-1-3- 02, punkt 7.1) ja jääb ka nüüd selle juurde. 41. KrMS § 254 lõigete 5 ja 6 järgi ei edastata kaitsjale käskmenetluses tehtud kohtuotsust ja ta ei saa taotleda kriminaalasja üldkorras arutamist. Lähtuvalt KrMS § 47 lõikest 2 peab kaitsja kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. See tähendab, et kaitsja osaleb menetluses kaitsealuse huvides. Kui kaitsja edasikaebeõigus on välistatud, siis seeläbi on piiratud ka kaitsealuse õigus saada tõhusat kaitset. Seega piiravad ka KrMS § 254 lõiked 5 ja 6 kaitseõigust. 42
annaabi.ee 
