Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi 50% madalam. Termopuit
See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2
petrooleumlamp (Mäsak 1981). Vanemate korterite elektrifitseerimiseks on enamasti kasutaud kahesoonelist kaablit, millest üks oli faasi- ning teine neutraalsoon ning kogu elektrisüsteemi maandus toimis neutraalsoone abil. Sellise madalpinge juhistike süsteem eeldab 0 ohutusklassi seadmeid, mis ei vaja kaitsemaandamist ning samuti on võimatu süsteemis kasutada rikkevoolukaitse lüliteid, kuna nad rakenduksid juba normaaltalitlusel. Elektriohutuse mõttes tähendab see, et esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi abil toiteallika maandusega lähimas jaotuskilbis, mis aga eeldab maanduri olemasolu korrusekilbis ning kolme soonelist kaablit, millest üks on kaitsejuht (tihti seda ei ole). Praeguseks hetkeks on elektrikaabeldus enamasti üks või kaks korda ümber ehitatud. Tihti on need ümberehitused tehtud ilma projektita ja mitte erialaspetsialisti poolt. Eriõigusi
annaabi.ee 
