Sõja eel pakkus riik teada tuntud eraettevõtjatele lepingut, mille sõlmija võttis kohustuse moodustada teatatud rahasumma eest kindlaks ajaks mingi väeüksus ja seda ülal pidada. Värvati vabatahtlikke. Palgaarmeesse astujad kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Palgaarmee struktuur, relvastus ja varustus. Pealiigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Sõdurite varustusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks: raskejalaväelised ( külmrelvade ja raske kaitsevarustusega) ja kergejalaväelased ( tulirelvad). Veel olid ratsavägi ja suurtükivägi, nende osatähtsus tagasihoidlikum. Alalise armee loomine Ajutine palgaarmee polnud tugevnevale riigivõimule kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Alalise armee peamiseks komplekteerimisviisiks jäi vabatahtlike värbamine, hiljem sundvärbamine. Värbamist teostas nüüd riik. Paljudele pakkus armee elatise teenimist ajal kui tsiviilelu seda ei teinud
hingamiseteede kaitsega Mitte süüa, juua, suitsetada enne põhjalikku keha puhastamist Dekontaminatsioon on nõutav, seda teeb kaitsevarustusega päästepersonal 6.2 Nakkusohtlikud Nakkusohuga prügi jne (nt Kaitsemeetmed: mitte siseneda ained haiglaprügi, loomaraiped) ohutsooni, vältida kokkupuuteid Bioloogilised toimeained (nt Kaitsevahendid: mikroorganismid – võivad olla kaitsekombinesoon, geenitehnikaga muudetud –, hingamisteede kaitse
annaabi.ee 
