naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11) Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida rohkem ilmneb lapse puhul riskitegureid või mida rohkem on valdkondi, milles riskitegurid ilmnevad, seda suurema tõenäosusega ja seda varasemas eas on lapsel delinkventse käitumise oht. (samas: 12) Noorte kuritöö ennetusel tuleks peale riskitegurite vähendamise ka kaitsetegureid tugevdada. Kaitseteguriks ei pea olema ilmtingimata riskitegurile vastupidine näitaja, vaid pigem tegurid, mis mõjutavad isiku reaktsiooni kaitsetegurile (samas:11). Oluline on ka arvestada erinevaid antisotsiaalse käitumise kujunemise arenguteid. KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja
vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine, ebatervislik toitumine. * Lapsevanemad määravad lapse elutingimuste ja arengukeskkonna kvaliteedi, mis mõjutab laste heaolu, kuid perekonna võimalused sõltuvad sellest, millised on sotsiaalmajanduslikud tingimused ühiskonnas. *Puudulikud vanemlikud oskused kahjustavad rängalt lapse tervist ja lapse heaolu. Head ja usalduslikud perekondlikud suhted on lapse depressiooni ja suitsiidi kaitseteguriks. *Raputatud lapse sündroomi all kannatab 40,5 alla üheaastast last 100 000 lapse kohta (USAs 26). *Viimaste aastate lõikes on 41% 1-4 aastaste laste surmadest tinginud õnnetusjuhtumid, mürgistused või traumad. *2012.a. registreeriti 50 imikusurma. Vanuses 0-4 suri samal aastal 66 last ja vanuses 5- 9 näol hukkus 7 last. *Eesti paistab ELs silma keskmisest kõrgema narkoainete ja alkoholi tarvitamise sagedusega 15–16a. kooliõpilaste seas.
annaabi.ee 
