5. Ülemad pärast taasiseseisvumist 25.08.1992—08.12.1993 härra Peeter Prans 09.12.1993—19.08.1996 leitnant Indrek Sirel 20.08.1996—31.10.2004 kapten Jüri Järveläinen 01.11.2004—30.07.2006 major Neeme Kaarna 31.07.2006—31.01.2010 major Urmet Reimann Viru 01.02.2010—30.05.2012 major Janno Märk 01.06.2013—19.06.2015 kolonelleitnant Eero Kinnunen 20.06.2015– ... kolonelleitnant Arno Kruusmann 6. Keda valmistab ette ja spetsiifika Viru jalaväepataljoni eesmärk on viia ellu kaitsetegevusi talle eraldatud vahenditega ettenähtud vastutusalal. Selleks õpetatakse pataljoni koosseisus välja jalaväe- ning tankitõrjeallüksuste rea- ja noorem juhtivkoosseis. Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda: jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne); tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa
Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks). Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendikaitse printsiip. Seega on ka Kükametsa küla tiigis sigiv isane kärnkonn ikkagi kaitse all. Kaitsetegevusi: Kõre kulleste kasvatamine ja reservasurkondade loomine. Kõre elupaikade (rannaniitude) taastamine Tiikide taastamine harivesilikule, mudakonnale ja kõrele Kevadised kiiruspiirangud kahepaiksete rändeteedel. 10. Liigisõbralik majandus- ja arendustegevus kas ja kuidas on võimalik? Peale karjäärivarude ammendumist võiks maa-ala põhja luua paraja sügavusega tiigid, kus mitmed kahepaiksed paljuneda või elada saaks
Kaitse korraldamise põhimõtteid: Kõigusoojaste loomad jaoks on olulised head talvitumistingimused. Paljud liigid on seotud pärandkooslustega. Esmaseks looduskaitseliseks ülesandeks on isoleeritud asurkondade säilitamine ning ühenduskoridoride loomine nende vahele. Sigimisveekogude ja maismaaelupaikade taastamine, kaitse on kahepaiksete jaoks võrdse tähtsusega. See loomarühm vajab samavõrra mõlemat elupaika. Kaitsetegevusi: Kõre kulleste kasvatamine ja reservasurkondade loomine. Kõre elupaikade (rannaniitude) taastamine. Tiikide taastamine harivesilikule, mudakonnale ja kõrele. Kevadised kiiruspiirangud kahepaiksete rändeteedel. Miks on kahepaiksed ohustatud? Väheliikuvad, looduses suhteliselt lühikese elueaga Läbilaskev nahk Õhukesed munakestad Kompleksne elupaiganõudlus – vajavad nii maismaa- kui vee-elupaika
annaabi.ee 
