mälestusesemega ja selle andis üle Eesti sõjaaegne spordijuht Jüri Lossman. Järgmine sõjaaasta, 1944. a on Eesti korvpallis läinud ajalukku erandlikuna peeti kahed meistrivõistlused. Talvised meistrivõistlused, mis algasid 29. jaanuaril 1944 juba tolleks ajaks taastatud Eesti Käsipalliliidu juhtimisel tuli koheselt ka katkestada, sest 30. jaanuaril sakslaste poolt väljakuulutatud üldmobilisatsioon haavas tõsiselt Eesti sporditegevust 1904 1923. a sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise läbi. Sellele järgnes uus vapustus Narva ja Tallinna suurpommitamine, nii et meistrivõistlused lükkusid edasi 1944. a suvele, mis esmakordselt Eesti meistrivõistluste ajaloos peeti välisväljakul see oli ehitatud Harjuoru võimla kõrvale. Kui 1944. a sügisel taastati Eestis Moskva võim, siis peaaegu koheselt 1944. a detsembri algul peeti veelkord selle 9 aasta meistrivõistlused, nüüd juba nõukogudeaegsed
Eestimaa koolides". Uuringu aruandest kultuuriministeeriumile selgub, et 92,6% küsitletud koolidest on loonud enda kooli juurde lisaks spordiringe. Kuigi Läänemaa õpetajate arvates on nende maakonnas kehalise kasvatuse tingimused rahuldavad ning riiklik õppekava sobiv, on viimase 5-10 aastaga õpilaste oskused ja kehaline võimekus oluliselt halvenenud. Küsitluses osalenutele teeb muret noormeeste kehaline ettevalmistus kaitseteenistusse minekuks, mitterahuldavaks hindas seda 13% ja rahuldavaks 73% uuringus osalenud läänemaalastest. Kehalisest kasvatusest puudumise põhjuste kohta oli huvipakkuv Läänemaa õpetajate arvamus, mille kohaselt on 65% õpilastel selleks tervislikud põhjused, mida on üle kahe korra rohkem kui Põlva-, Järva- ja Hiiumaal ning üle 20% enam Eesti keskmisest (Kehalise kasvatuse õpetamine ja olukord Eestimaa koolides 2008: 55).
annaabi.ee 
